/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/04/04/1041280t1h454f.jpg)
Uuringufirma Faktum & Ariko uuring näitab, et 17 protsenti inimestest lubaks väikese koguse alkoholi tarbinuna autot juhtida, seevastu 81 protsenti pooldab endiselt nulltolerantsi.
Uuring: 17 protsenti eesti inimestest lubaks kerge joobega rooli istuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohoolsete jookide maaloetooja AS Prike tellimusel valminud uuringus küsiti tuhatkonnalt inimeselt üle Eesti, kuidas nad suhtuvad auto juhtimisse kuni 0,5-promillise joobega. Lisaks sooviti teada, kas inimesed on ise joobnuna autot juhtinud.
Küsitlusele vastanud meestest pooldas kerge joobes juhtimise lubamist 26, naistest aga vaid 9 protsenti. Vanuserühmade lõikes on kõige tolerantsemad keskealised 35-54-aastased, kellest pooldas reeglite lõdvendamist viiendik. Kuni 34-aastastest istuks 0,5-promilliga rooli 18 ja üle 55-aastastest 11 protsenti.
Märksa tolerantsemad olid kerges joobes juhtimise osas jõukamad inimesed ehk need, kelle netosissetulek perekonnaliikme kohta on 801 või enam eurot kuus. Kui neist pooldas 0,5-promillise joobega juhtimist 26 protsenti, siis alla 400-eurose netosissetulekuga inimestest vaid 12.
Küsitluspiirkondades väga suuri erinevusi ei olnud, kuid joobes juhtimist pooldasid pigem Tallinna ja Harjumaa ning suuremate linnade elanikud. Sealjuures on eestlased on joobes juhtimise osas märksa tolerantsemad kui venelased.
Täisealistest vastanutest on vahetevahel joobnuna rooli istunud 4 ja harva 8 protsenti. Samas on kerges joobes juhtimist pooldavad inimesed ka ise altimad alkoholi tarbinuna rooli istuma. Väikese alkoholikoguse tarbinuna roolis olemise pooldajatest teevad seda suhteliselt sageli 18 ja mõnel korral 22 protsenti vastanuist.
Suhtumise määrab jõukus
Uuringufirma Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti nentis, et uuring võimaldab teha huvitava tähelepaneku – joobes istub rooli kõige tõenäolisemalt eesti keelt kõnelev, keskmisest jõukam, Tallinnas või Harjumaal elav meesterahvas.
«Meil on see stereotüüp, et on alkoholi liigtarbijad ja need on ka riskirühm liikluses, aga see ei pruugi nii olla, sest neid ei ole ühiskonnas palju. Küll aga on palju neid, kes käivad vastuvõtult vastuvõtule ja iga kord seal siis veini või õlle ära joovad ning autoga edasi liiguvad,» sõnas Petti.
Petti sõnul on suurim probleem selles, et joogikohtades võivad olla küll alkomeetrid, aga 0,3-promillise näidu puhul istuvad kerge joobe suhtes tolerantsed inimesed ikkagi rooli. «Küsimus on, kuidas see hoiak maha võtta.»
Sama tunnistas ka Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna komissar Riho Tänak. «Me oleme profileerinud tüüpilise liiklusõnnetusse sattuja. Paraku ongi see eesti keelt kõnelev mees, kes just nädalavahetusel sõidab ja on tarbinud natuke alkoholi – nendega juhtubki kõige rohkem õnnetusi.»
Alkohoolsete jookide maaletooja AS Prike Baltikumi turundusdirektor Armin Mähhar ütles, et uuringu tulemused olid üllatavad. «Kui me uuringut tellima hakkasime, siis kujutasime veidi teist profiili ette - võib-olla nooremat meesterahvast, veidi rullnokaliku mentaliteediga.»
Nüüd on firmal kavas laiendada ettevõtte siseringist alguses saanud alkoholi teavituskampaaniat ka klientidele. Koostöös Amserviga jagatakse uute autode ostjatele ohutu alkoholitarbimise teabega parkimiskellasid, peagi katsetatakse alkolukke.
Järgmisel nädalal pöördub firma oma koostööpartnerite poole ettepanekuga, et alkoholi pakkuvates kohtades oleks tulevikus võimalik enne rooli istumist alkomeetrisse puhuda.