Toitva maa hind kihutab Eestis rekordilistesse kõrgustesse

Valgamaal asuva Hummuli Agro juht Are Selge tõdeb, et haritava maa ostu-müügihinna ja rendihinna tõus eeldab, et põllumees peab hakkama saamiseks muutma tootmist üha efektiivsemaks ehk tõhusamaks. Foto: Arvo Meeks

Raul Jeets, kes on toimetanud põllumajanduses üle kahe kümnendi ning kelle juhitav Agrone grupp, piimatootmiselt Eesti suurim ettevõte, tegutseb kolmes maakonnas, pole mitte kunagi varem kaalunud maa ostmist nii põhjalikult nagu nüüd.

Põhjus on selles, et põllumaa hind on tõusnud Eestis rekordilistesse kõrgustesse. Maa-ameti andmeil maksis 2021. aastal hektar haritavat maad keskmiselt 4140 eurot, mullu aga juba 6345 eurot. Seega on keskmine hind pelgalt kahe aastaga kerkinud rohkem kui poole võrra, 53 protsenti.

Absoluutsed rekordhinnad hektari eest küündisid eelmisel aastal koguni üle 10 000 euro. Näiteks Põlva- ja Jõgevamaal, kus tehingute keskmine hind oli mullu Eesti kõrgeim, üle 7200 euro hektari eest, maksti kõige kallimal juhul hektari eest vastavalt 13 239 ja 13 118 eurot.

Aarne Kask, kellele kuulub 3500 hektarit haritavat maad, meenutab, et maksis eelmise kümnendi esimeses pooles hektari eest 2000–3500 eurot, kusjuures juba 3000-eurone hind tundus siis kõrge. Tema kogemuste ja tähelepanekute järgi toimub praegu enamik tehinguid haritavate maadega hinnavahemikus 6000–9000 eurot hektari eest. Maaoksjoneid jälgides on ta täheldanud, et müüjate hinnaootused on läinud ulmeliseks.