Meile on palju õpilasi juurde tulemas. Tegime oma prognoosid siis, kui olime alles omavalitsuse kool – siis vallale esitatud avalduste põhjal oleks meil sellel õppeaastal koolis olnud 28 last ja alates järgmisest üle kolmekümne.
Hoolimata sellest, et meil ametlikult kooli pole, usuvad pered meisse endiselt. Järgmisel aastal tuleb meil väga suur esimene klass, kümme last! See on meie ajaloo kõige suurem esimene klass.
Kevadel on meil vaid kaks lõpetajat, nii et üsna kindlalt on meil sügisel üle 30 õpilase. Isegi selle õppeaasta jooksul on helistatud ja uuritud, et kuidas meil sügisest kooliga on, sest tahetakse oma laps meie kooli tuua.
Meie õpilaste arv kasvab, ja see pole kohvipaksu pealt ennustatud.
Lastevanemad erakooli ei karda, nende jaoks on oluline, et lapsed saaksid käia just meie koolis.
Kontsert teie kooli toetuseks oli väga võimas. Peale selle, et saite vajaliku raha kogutud, kas saite ka ise tugeva emotsionaalse laengu?
Selline tunne oli küll, et nüüd pole küll enam midagi, millega me hakkama ei saaks. Meil oli väga palju häid abilisi, ja suur tänu ka Postimehele, sest teie tugi oli väga oluline – see läks meile väga hinge.
Kuidas kohalik vallavõim on teie tegemistele ja taotlustele reageerinud?
Vallavõim on meid ja meie tegemisi, eriti aga nende tegemiste põhjusi järjekindlalt ignoreerinud. Terve aasta oleme püüdnud leida ühist keelt ja võimalusi koos jätkamiseks, aga paraku on vastuseks ainult sisutühjad põhjendused, miks see pole võimalik.