/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15938927t1h209e.jpg)
Isamaa Riigikogu fraktsioon kutsub meedias avaldatud info kohta selguse saamiseks aru andma justiitsminister Kalle Laaneti (RE) ja riigi peaprokurör Andres Parmase.
Isamaa kutsub justiitsministri ja peaprokuröri aru andma (1)
«Justiitsministri ja peaprokuröri tüli eskaleerumine läbi meedias üksteise pihta käivate süüdistuste on õigusriigi seisukohast äärmiselt muret tekitav,» tõdes Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. «Soovime osapooltega esimesel võimalusel maha istuda ja saada olukorras selgust.»
Endine justiitsminister, Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et rahvasaadikud peavad avaliku tüli osapooltelt saama vahetuid vastuseid ja ülevaadet, milliseid samme on konkreetselt astunud nii justiitsminister kui ka peaprokurör.
«Millised on täpsed süüdistused ja puudused prokuratuuri töös, millele on osutanud minister Laanet, ning kas peaprokuröri hinnangul on toimunud mõjutamine ja prokuratuuri töösse sekkumine – nendele küsimustele vajame konkreetseid vastuseid,» sõnas Reinsalu.
Riigi peaprokurör Andres Parmase sõnul avaldas justiitsminister Kalle Laanet eelmise nädala kolmapäeva õhtul ajakirjanduses, et kaalub tema kui riigi peaprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, sest ministri hinnangul ei olevat Parmas oma töös olnud piisavalt vastutustundlik ja täpne ega nõudlik nii iseenese kui ka oma alluvate suhtes.
«Minule jääb justiitsministri kaalutlus arusaamatuks, sest olen selle distsiplinaarmenetluse alustamise avalduse lahendanud enda seadusest tuleneva pädevuse piires korrektselt ning teinud peaprokurörina endast oleneva, et sarnaste pisieksimuste kordumine ära hoida,» ütles Parmas.
Peaprokuröri sõnul on prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine seaduse järgi peaprokuröri kaalutlusõigus. «Olen selle juhtumi lahendamiseks teinud teenistusliku järelevalve, tuvastanud prokuröri eksimuse kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid tuvastanud ka selle eksimuse väikse raskuse, millel avaldajale päriselt negatiivset mõju ei olnud. Seetõttu lahendasin juhtumi suulise vestlusega prokuröriga, juhtides eksimusele tema tähelepanu,» märkis Parmas.
Peaprokuröri kinnitusel on ta palunud välja selgitada, kas sellist tüüpi vigu võib prokuröride töös esineda veel ning juhtinud kõikide prokuröride tähelepanu sellele, et sarnaseid vigu tuleb vältida ning andnud ka juhiseid, kuidas neid vältida.
«Prokuratuur asutusena ja iga prokurör eraldi on kriminaalmenetluste juhtimisel seadusest tulenevalt sõltumatud. See tähendab ka seda, et üksiku pisieksimuse korral ei tohi prokuröride töösse väljastpoolt kergekäeliselt sekkuda. Seetõttu jääb justiitsministri kaalutlus minule arusaamatuks,» lisas Parmas.
Eesti Päevaleht kirjutas, et eripensioni kriminaalasja segatud Priit Pärkna arvates rikkus riigiprokurör Maria Entsik ametikohustusi ja tema kohta tuleks algatada distsiplinaarmenetlus, kuid peaprokurör Andres Parmas tema hinnanguga ei nõustunud.
Eerik Heldna eripensioni kriminaalasi algatati möödunud aasta märtsis kuue kahtlustatavaga. Peale Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kahtlustati kelmusele kaasaaitamises ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli juhti Priit Pärknat, keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juhti Toomas Lõhmust ja üht nimetamata jäetud PPA personalispetsialisti.