Tallinna volikogu tegi märtsipommitamise aastapäeva eel üksmeelse avalduse

Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere volikogu kõnepuldis. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna linnavolikogu võttis täna vastu märtsipommitamise 80. aastapäeva teemalise avalduse, mille poolt hääletas 71 linnavolinikku.

Avalduse esitasid üheskoos kõik linnavolikogu fraktsioonid ning selle kandis volikogus ette Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere. Postimees avaldab selle täismahus.

Märtsipommitamise 80. aastapäeva avaldus

9. märtsil möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnakutest Tallinnale ja teistele Eesti linnadele.

Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Pommitamise tagajärjel hukkusid enamuses tsiviilisikud - 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Märtsipommitamine hävitas poole Tallinnast, mis oli kaunis Põhja-Euroopa linn. Süttis Estonia teatrimaja, kus enne pommirünnakut oli alanud Eduard Tubina kirjutatud Eesti esimene ballett “Kratt”. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku; pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest.

Nõukogude Liit hävitas aastasadade jooksul väljakujunenud linna. Lõhuti ajalooliselt väljakujunenud ja arenenud linnaosad ning tänavavõrk, mis asendati sobimatute, Moskva normidest ja vajadustest lähtuvate magistraalidega. Mis varemetena ka alles jäi, hävitas okupatsioonivõim järgmistel aastakümnetel sovetlike hoonetega. Näiteks ei taastatud linna suurimat kinoteatrit Grand Marina, see ehitati ümber stalinistlikuks okupatsioonisümboliks.

Vähem kui 80 aastat hiljem alustas Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa sõda Ukraina vastu, endiselt tsiviilelanikke ja -taristut sihilikult hävitades. Nüüdseks juba kaks aastat kestnud täiemahuline sõda on tõestuseks, et Venemaa ei ole enda kombeid muutnud. Idanaaber ründab rahulikke elanikke ja pommitab nende kodusid.

Tallinna Linnavolikogu avaldusega langetame pea märtsipommitamises hukkunute mälestuseks. Meenutame, et Tallinna linnavolikogu toetab Ukrainat võitluses Venemaa vägivaldse ja jõhkra kallaletungi vastu ning terve Euroopa vabaduse eest.