Vangide arv langes esimest korda alla 2000

Vangide arv on hakanud vähenema. Foto: Marianne Loorents/AS Postimees Grupp

2023. aastat ilmestab esmakordne kinnipeetava arvu langus alla 2000 ning  alaealiste üha harvem vanglasse jõudmine. 

Vanglateenistuse juht Rait Kuuse rääkis, et kui 1. jaanuaril oli vanglas karistus kandmas üks alaealine, siis tänase seisuga ei ole Eesti vanglates mitte ühtegi alaealist. Ta selgitas, et noortele suunatud ennetustöösse panustamine aitab tagada, et tulevikus jõuavad noored üha vähem vanglasse ning korduvkuritegevus väheneb.

2023. aastal langes esmakordselt kinnipeetavate arv alla 2000 ning on jätkuvalt langustrendis, millega läheneme jõudsalt Euroopa keskmisele vangiindeksile. Languses on ka kriminaalhooldusaluste arv, kuid aina enam kinnipeetavaid jätkab karistuse kandmist kriminaalhooldusametnike järelevalve all. Aastavahetuse seisuga oli Eesti vanglates 1820 kinnipeetavat. Samas on Eesti keskmine kinnipeetavate arv 100 00 elaniku kohta 134, Euroopa Liidu keskmine seevastu 106. Põhjamaades on see näitaja Soomes 50 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, Norras 56, Rootsis 76.

«Selleks, et vanglast vabanejad enam vanglasse tagasi ei tuleks, on tähtis roll nii kinnipeetaval endal kui meil kõigil. Me saame aru, et on keeruline anda kuriteo sooritanutele uut võimalust, kuid iga karistus saab kord kantud ja sellega tuleb arvestada. Andes uue võimaluse neile, kes oma karistuse kandnud ja motiveeritud uut lehekülge pöörama saame muuta ise oma kogukonnad veelgi turvalisemaks,» nentis Kuuse.

Eelmisel aastal tõusid nii avavanglate kasutus kui ka karistuse kandmise jätkamine kriminaalhooldusel. Andmed näitavad, et korduvkuritegevus on madalam nende vanglas karistust kandnud inimeste seas, kes liiguvad avatud ühiskonda läbi avavangla ja kriminaalhoolduse. Kõige suurem risk ühiskonna jaoks on tähtaegselt vabanenud kinnipeetav, kellel puudub kriminaalhooldusametniku tugi ja järelevalve.

Kõige rohkem jõutakse vanglasse isikuvastaste süütegude toimepanemise tõttu. Suuremal osal karistatutest on taustprobleemiks narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine. Teine otsene põhjus vanglakaristuse määramisel on rahvatervisevastased süüteod, millest valdava osa moodustab narkootikumide suures koguses käitlemine. Kriminaalhooldusaluste seas domineerivad süütegudena joobes juhtimine, millele järgnevad isikuvastased- ja narkokuriteod.