Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) esitleb riigikogule riigi pikaajalist arengustrateegiat «Eesti 2035». Istung algab kell 10. Postimees vahendab istungit otseülekande ja -blogiga.
VIDEO JA BLOGI ⟩ Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kannab ette riigi pikaajalise arengustrateegia (1)
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnastas Eesti jaoks kolm olulisimat küsimust: geopoliitiline vastasseis; energiaressursid ja majandusareng koos tehnoloogia arenguga. Seetõttu on Kallase sõnul Eesti kaitsmine, energiaressursid ja haridus kolm valdkonda, mis kujundavad uue ajastu jooni.
Kallase sõnul on vaja uusi lahendusi, mis ei pruugi olla lihtsad, odavad ega meeldivad, aga mis kindlustaks meie heaolu kasvu, jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu pikas perspektiivis.
Kallase sõnul on haridusreformidest kõige märgilisem eestikeelsele haridusele üleminek, kuid muudatused tulevad kõigis haridusastmetes. Lisaks ootab ees õpetajate palga- ja töötingimuste kokkuleppimine, kus eesmärgiks on võimalusel mitmeks aastaks kollektiivleping õpetajatega sõlmida - et selge oleks koormus, õpetaja ülesanded ja palk.
Minister tõi välja seda, et kuigi kulutame haridusele 6% SKTst, on õpetajate palgad väiksemad kui võrreldavatel riikidel. Tema sõnul on selleks kolm peamist põhjust. Esiteks, me oleme kokku leppinud, et haridus on ühiskassast makstav tulu. Teiseks, on eestikeelne haridussüsteem kallis, sest puudub mastaabiefekt ning erakordne on jõuda miljoni keele kõnelejaga riigis haridussüsteemiga maailma tippu. Kolmandaks, meie hariduskuludes on investeeringuid kaks korda enam kui võrreldavates riikides ning investeeringute osakaal püsib ka järgmise kümnendi. Eesti hariduskuludest valmib pikem ülevaade maikuus.
Ees ootavad mitu suurt reformi: eestikeelsele haridusele üleminek, kooliea pikendamise reform, kutsehariduse reform, koolivõrgu reform ning kõrghariduses on vaja varasemast enam tähelepanu pöörata tehnoloogia erialadele. Lisaks on vaja lahendada õpetajate järelkasvu ja töötingimuste ja palga küsimus.