Ukraina vabatahtlik: oleme kurnatud, kuid järele ei anna

Valeria Pimkina hinnangul püsivad nii Ukraina sõjarinne kui ka tagala varustus peamiselt vabatahtlike tööl. Nad on aga kõik juba väga väsinud, sest enam vabatahtlikke juurde tulemas ei ole. Foto: Erakogu

Rindejoonest vaid 18 kilomeetri kaugusele jääva Kramatorski linna ajakirjanik Valeria Pimkina on täiemahulise sõja esimestest päevadest tegutsenud annetuste kogumise ja rindevõitlejatele varustuse kohaletoimetamisega, tema abikaasa on rindel ja lapsed pommirünnakute eest evakueeritud Lääne-Ukrainasse.

Pimkina sõnul on rindel praegu kõige suurem puudus mürskudest ja see teeb võitlemise väga keeruliseks. Tema vabatahtlike ühenduse peamine ülesanne on toimetada kohe eesliini taga asuvatesse stabilisatsioonipunktidesse taktikalise meditsiini varustust ja selliseid kanderaame, millega üks mees saab oma haavatud võitluspaarilise tule alt ära tuua. Tavaliste kanderaamide kasutamine, mida peab kandma neli meest, on väga ohtlik, sest sellisel juhul ollakse droonidele mugav sihtmärk. «Rinde vabatahtliku abilisena tean, et neid kanderaame vajatakse viimaste kuude lahingute tõttu järjest suuremal hulgal,» ütles Pimkina. «Seda eriti meie rindelõikudes Donetski oblastis ja ka Harkivi oblastis Kupinski juures.»