JÄRELVAADATAV ⟩ Saadikute küsimusele vastavad Kallas, Võrklaev ja Riisalo

Riigikogu infotunnis vastavad täna riigikogu liikmete küsimustele peaminister Kaja Kallas (RE), rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE). 

Kallas vastab arupärimisele pankade liigkasumi ajutise maksustamise ja Eestis elukalliduse tõusu kohta.

«Majanduskeskkond on pidevas muutuses. Kodulaenu omanikele on hea uudis, et laenuintress langeb. Ootame, et pangad panustavad enam riigieelarvesse,» lausus Kallas infotunnis. «Panku on meil piiratud arv ja me jõudsime nendega ühisele arusaamale, et pankade kasumite suurenemisega panustavad nad rohkem riigieelarvesse.»

«See on super populaarne, sest keegi ei salli pankasid. Mõelge ka suurele pildile, et mida see majandusele kaasa toob,» rääkis Kallas. Ta soovitas saadikutel vaadata, mis pankade maksu tõttu on Leedus juhtunud. 

Keskerakondlane Aleksandr Tšaplõgin rääkis, et üks põhjus, miks Eestis ei armastata pankasid, on seetõttu, et Eestis on kallid laenud. 

«Laenud on kallid, siis Eesti pank on tulnud väga hea analüüsiga välja, kuidas konkurentsi parandada pankade vahel. Eesti Pank võtab seda väga tõsiselt. Euribori osas on olnud Eesti inimesed väga liikuva intressi usku, sest see on pikalt meile kasu toonud. Nüüd, kui see euribor tõusis, siis saadi ka esimesena pihta,» selgitas Kallas. 

EKRE saadik Siim Pohlak küsis, kas on ka mingi õiglustunne, et maksukoormus suureneb inimestel, aga mitte pankadel. 

«Pankade maksukoormus on suurem kui tavalisel ettevõttel. Pangad ei ole ettevõtte tulumaksust vabastatud,» vastas Kallas. 

Keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, et kuidas on normaalne kolmel erineval moel maksustada inimest, kuid mitte panka. 

«Te olete ise õppinud juurat. Õigluskindluse põhimõte, et me ei lähe kellelegi tagantjärele makse kehtestama. Kus kuud tuleb ette maksumuudatused teha. Te ise räägite, et rohkem raha tuleb teedesse ja õpetajate palkadesse panna, kuid makse koguda ei tohi ega ka kärpida midagi ei tohi. Tõesti, pangad on meil kõrgemalt maksustatud,» vastas Kallas ja lisas, et pangad maksavad riigieelarvesse rohkem kui automaksuga kogutakse. 

Andrei Korobeinik (KE) ütles, et Leedu pangad on üle 100 miljoni maksnud lisatulu ning ükski pank ei ole Leedust lahkunud vahepeal. 

«Pangad on kapitalituru teenusepakkujad. See tähendab, et investeeringud, mis tulevad riiki. Vaadake, kas see on läinud paremaks või mitte. Itaalia loobus selle efekti pärast, mis nende majandusele oli,» selgitas Kallas. 

Vadim Belobrovtsev (KE) vastas Kallasele, et opositsioon pakub meetmena välja just pankade maksustamist. «Miks koos automaksuga ei tule te pangamaksuga?» küsis Belobrovtsev. 

«Sellel maksustamisel on ka majanduse toimimisele konkreetne mõju. Seda on hinnanud Eesti Pank. Võtke Itaalia näide, et miks nad pangamaksust loobusid,» lausus Kallas ja lisas, et valitsus ei peagi populaarseid otsuseid tegema vaid õigeid. 

Kallas ei ole kunagi pangamaksu ideed toetanud, sest sellel on pikaajalised mõjud. «See peletab eemale igasugust ettevõtlust siit. Kui me vaatame seda kõverat, siis erakordsed kasumid lähevad 2025. aastal alla. Muidugi tundub lihtne minna populaarset vilja noppima. Aga me saame need tulud riigieelarvesse ja pangad panustavad rohkem kui teised ettevõtted,» lausus Kallas. 

Võrklaev vastab saadikute arupärimisele automaksu kehtestamise, kodualuse maa maksustamise, riigi infrastruktuuri alarahastamise ja mootorsõidukimaksu mõju kohta.

Riisalo vastab arupärimistele era- ja pereelus soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise ning nn abieluvõrdsuse tagamise ja laste loomulike õiguste kohta.