KESKPÄEVATUND ⟩ Hõbemägi: Pevkur ei tahtnud poliitikutega konflikti ja loobus Palmi kaitsmast

Kindralmajor Veiko-Vello Palm lahkub tegevteenistusest. Foto: Sander Ilvest

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ütles laupäeval Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ei soovinud uue kaitseväe juhi valimistel minna konflikti riigikogu riigikaitsekomisjoniga ja loobus seetõttu kaitsmast kindralmajor Veiko-Vello Palmi kandidatuuri sellele kohale.

Hõbemägi märkis, et Palm oli kaitseväe praeguse juhataja kindral Martin Heremi esimene valik kaitseväe uue juhi kohale.

«Kuna meil on tsiviilkontroll, siis ei saa kaitseväe juhataja teha rohkem, kui oma eelistuse välja öelda. Kaitseminister peaks eeldama, et kõige parem asjatundja sellel alal on kaitseväe juht. Kui Herem tegi sellise ettepaneku, kas siis kaitseminister kaitses seda otsust? Mida mina olen kuulnud, et kaitseminister valis lihtsalt lihtsama tee, soovimata minna konflikti poliitikute ja riigikaitsekomisjoniga,» rääkis Hõbemägi ja nentis, et see viis olukorrani, kus kogenud sõjamees Palm otsustas tegevteenistusest lahkuda.

Hõbemäe sõnul ei taha ta kuidagi kritiseerida uueks kaitseväe juhatajaks valitud brigaadikindral Andrus Merilot ning tema teadmisi ja oskusi kuidagi kõrvale lükata. «Kindlasti on ta pädev sõjamees, kuid nagu asjatundjad ütlevad, on tal veel 4–5 astet minna, et tõusta sellele tasemele, kus on praegu on Herem ja Palm,» lausus Hõbemägi.

Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmel märkis, et erinevatel ühiskonnagruppidel on kaitseväe juhi isikule erinevad ootused.

«Merilo endised relvavennad Scoutspataljonist on öelnud, et temast õigemat meest kaitseväe juhataja kohale ei ole. See toob meid selleni, et kaitseväe juhtaja ametikoht on laiapindne ning poliitikutel ja endistel relvavendadel on erinevad ootused,» nentis ta.

Kimmeli sõnul tuleb tunda heameelt selle üle, et kaitseväe juhi valimisel tekkinud pinged on justkui stressitest, mis näitab, kui hästi süsteem vastu peab. Ta nentis, et tekkinud suhete sasipuntra juures on hea näha, et kaitsevõime sellest kuidagi pihta ei saa.

«Kaitsevägi on Eestis hea sisemise loogika peale üles ehitatud. Tulevastel võimalikel kaitseväe juhatajatel on juba praegu märk peal. Andrus Merilo ütles ise, et teda on selleks kasvatatud, kuid ta ootas seda pakkumist natuke hiljem. Ka järgmised brigaadide ja diviiside juhid on üldiselt juba praegu ette teada,» ütles Kimmel.

Kimmel tõdes, et 52-aastasel Veiko-Vello Palmil olnud just praegu õige aeg saada kaitseväe juhiks, kuna uue juhi viieaastase ametiaja järel läheneb Palm juba 60. eluaastale ja siis hakkab õige aeg sellesse ametisse astumiseks läbi saama.

Kimmel lasi «Keskpäevatunni» eetrisse lõigu Kuku raadio reedel tehtud intervjuust Andrus Meriloga, kus viimane ütles, et tal on väga kahju, et Palm tegi otsuse tegevteenistusest lahkuda.

«Palmi lahkumine on väga halb uudis kõigile, kaasa arvatud minule, kuna me oleme olnud relvavennad kogu teenistuskäigu jooksul. Oleme õppinud ja lõpetanud Soomes üheaastase vahega sama tankikooli, oleme läbi karjääri üksteist toetanud ja kogu meie suhtlus põhinenud olnud siiral vastastikusel austusel. Uudis tema lahkumisest tuli avalikkusele loomulikult üllatusena ning kaitsevägi ja riik kindlasti kaotavad sellest. Kõige suurem viga, mida mina selles asjas tegin, on see, et ma ei suutnud oma relvavenda kaitsta rünnakute eest. Inimesena saan ma tema lahkumisest hästi aru, me oleme omavahel avatult rääkinud, inimesena on see otsus mulle väga selgelt mõistetav,» rääkis Merilo reedel Kuku raadios.

Ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja-Kubits märkis, et viimasel ajal ridamisi tulnud teate julgeolekuasutuste juhtide lahkumistest loovad seda valdkonda mitte väga põhjalikult tundvates tavainimestes negatiivse fooni. Ta tõi näiteks, et viimasel ajal on ametist või teenistusest lahkunud või lahkumas kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, kaitseväe juhataja Martin Herem, diviisi ülem Veiko-Vello Palm ja välisluureameti peadirektor Mikk Marran.

Ta nentis, et need lahkumised on kõik erinevatel põhjustel, kellel sai ametiaeg läbi, kellele tuli teistlaadi väljakutse ja kes lahkus konfliktiga.

«Kuid kõik see loob teatud fooni ja tavaline inimene, kes seda pealt vaatab, on segaduses. Ja kui me kuuleme uudist, et keegi lahkub riigikaitsega seotud ametist konflikti pärast, siis seda nukram on see sõnum tavalise inimese jaoks,» ütles Ladõnskaja-Kubits.

Hõbemägi meenutas, et erinevad uudistetoimetused on saanud Palmi suhtes anonüümseid kaebusi.

«Kui ma olin 4–5 aastat tagasi ühes teises toimetuses, laekusid sinna pikad ja põhjaliku bullad selle kohta, milline Palm on, kellele mida ta öelnud on ja kellele ta pole vastanud. Mulle on öeldud, et neid inimesi on umbes viis, kes Palmi kohta sellist infot levitavad. Kuna info on anonüümne, siis on sisuliselt võimatu seda ümber lükata, kuna kellegagi lihtsalt ei ole vaielda,» nentis Hõbemägi.

Ta lisas, et Veiko-Vello Palm käis eelmisel aastal esinemas Postimehe arvamusliidrite lõunal, kus ta pidas ausa ja selge ettekande ning jättis sõjamehena konkreetse mulje. «Nagu öeldakse, inimesed võetakse tööle nende oskuste ja lastakse lahti nende isikuomaduste pärast,» märkis Hõbemägi.

Tema sõnul vajab Eesti süsteemi, mis võimaldaks rakendada tegevteenistusest lahkunud kõrgeid kaitseväelasi ühiskonna heaks.

«Me ei tea, mida Herem ja Palm tegema hakkavad, aga me oleme olukorras, kus meil on vaja mehi, kes oskavad püssi kanda ja veel rohkem neid, kes oskavad püssi kandvaid mehi juhtida. Me näeme, et meie kõrval on hulluks läinud naaber, kes võib iga hetk vajutada nupule või saata siiapoole teele drooni. Samal ajal ütleme, et meil ei ole kindralite jaoks kohti. Need inimesed, kes nii ütlevad, elavad mingis muus reaalsuses,» ütles Hõbemägi.