Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm sõnas Postimehele antud videointervjuus, et Eestil on laskemoonapuudus ning vajamineva laskemoona hankimiseks oleks vaja 1,6 miljardit eurot. Otsuse laskemoona hankimises saavad aga teha vaid poliitikud.
VIDEOINTERVJUU ⟩ Kusti Salm: Venemaa on paar aastat pärast sõja lõppu võimeline uut rünnakut korraldama (17)
Te rääkisite pressikonverentsil sellest, et Eestil on puudu laskemoona ja see läheb maksma 1,6 miljardit. Kuidas me seda laskemoona saame ja kui reaalseks te peate seda, et poliitikud otsustavad selle vajaduse täita?
Ma ei taha siin hakata kuidagi poliitikute eest otsustama. Minu töö on kaitseministeeriumi kantslerina seista selle eest, et me vaataks Eesti riigikaitse arendamist realistlikult, teeks neid asju õigel ajal ja keskenduks neile asjadele, mis toodavad iga euro eest võimalikult palju riigikaitset ning et me oleks iga hetk kõige rohkem kaitstud. Täna on seis see, et me oleme selle välja arvutanud ja nüüd on valitsuse asi jõuda sellele otsusele.
Te ütlesite ka seda, et Eesti kaitsevägi on 50 protsenti suurem kui kaks aastat tagasi. Tooge mõni näide, mida näiteks praegune valitsus on teinud ja millist rauda on hangitud.
Alates sõja algusest on Eesti Vabariigi valitsus, küll mitte see valitsus, teinud kolm silmapaistvat suurt sõjalist paketti. Esimene oli juba 2022. aasta märtsis, millest enamik läks laskemoonavarudesse ja enamik on ka Eestis kohal. Teine pakett, kui ma nüüd õigesti mäletan, oli maikuus. See puudutas peamiselt kaugtule vahendeid ja ostsime juurde ekslevat ründemoona, lisasuurtükke pluss täiendavaid varusid tanki- ja õhutõrjesse. 2022. aasta varasügisel tuli otsus õhutõrje süsteemide hankimiseks ning 2023. aasta alguses enne valimisi riigikogu otsustas järgmiseks aastaks kolm protsenti riigikaitsele. Need on olnud kõik suured sammud. (Erinevad ajad võivad olla ebatäpsed – toim)