Raudredelid kaovad lasteaia mänguväljakutelt

Tip Tip Tap töömehed Sven ja Margo eemaldavad metallist ronimisredeleid lasteaia Mooniõied territooriumilt. Foto: Liis Treimann

Tallinna haridusameti korraldus teha lasteaedade mänguväljakute vanad redelid 1. maiks ekspertiisi tulemuste alusel korda või eemaldada tähendab lasteaedadele lisakulusid ning paljud on otsustanud soodsama variandi tõttu need lihtsalt minema visata.

Lasteaias Mooniõied võeti eile maha kuus metallredelit. Direktor Ülle Roosve sõnas, et redelid olid küll värvitud ja korras, aga kuna linna tehtud ekspertiisis täpsustati, kui suur peab olema redelipulkade vahe ja nõuti selle alla turvamatte, leidis ta, et ei hakka vanu asju remontima, vaid laseb need maha võtta. Kuna õuealal on tema sõnul mänguvahendeid piisavalt, siis esialgu midagi uut redelite asemele ei panda.

Ka lasteaia Linnupesa direktor Karin Saar ütles, et nõuetele mittevastavad redelid võetakse lihtsalt maha. «Meil on päris palju metalseid ronilaid, kolmnurga- või tähekujulisi,» ütles ta.

«Nende vastavusse viimine nii, et me torusid lõikame ja jälle keevitame, võtaks meilt palju rohkem finantsi. Nii et maha võtame,» on Saare sõnul otsus tehtud. Praegu käib lasteaial eeltöö selgitamaks, kes võimalikult soodsalt redelid maha võtaks ning kas nende eest on võimalik kokkuostus ka raha saada. «Ehk saab isegi kasudega hakkama.»

Mahavõetute asemele kohe midagi asemele ei panda. «Ajapikku vaatame, kas koostöös vanematega või linnaosavalitsusega, kas saame uued. See on väga kallis.»

Läänemere lasteaed pole veel otsust territooriumil oleva kümmekonna metallredeli kohta teinud. Direktor Mae Säinas tunnistas, et neist loobuda oleks kahju ja seda arvamust avaldasid ka lapsevanemad hoolekogu koosolekul. «Siis nagu ei jäägi enam midagi. Laps peab ju õppima ronima!»

Uuemad, puidust mänguväljakud peavad tema sõnul vastu maksimaalselt viis aastat ning seega suur kulutus ei õigusta end ära. «Kallid on ka, raha ei ole ja keegi neid meile ei kingi. Lapse arengule on aga ronimine väga oluline, nii et ma ei saa aru, milleks selline kampaania praegu,» ei olnud ta linna nõudmisega päri. «Ohtu võib näha igal pool. Oluline on järelevalve,» arvas ta.

Säinas ei pidanud õigeks redelipulkade harvendamist: «Väiksema pulgavahega redelid on väiksematele lastele sobivad, sest muidu ei saa nemad ju üldse ronida. Nende jalg ei tõuse nii kõrgele ja oht kukkuda on suurem, kui pole kindlat toetust järgmise pulgani.»

Poska lasteaias seevastu tehakse paar raudredelit korda. «Väga vanad redelid on meil ammu likvideeritud, aga mõned kolmikredelid on alles. Osadel ongi juba pulgad üle ühe välja võetud, turvamatid on varem juba alla pandud,» rääkis lasteaia juhataja Helve-Annela Õisma.

«Vaatasin üle, et ühel ronimisredelil pole turvaalus piisavalt suur, ostsin lisamatid juba sügisel ära ja kui ilmad ilusaks lähevad, siis lapsevanemad paigaldavad need,» lisas ta. «Kõigi redelite all on meil kas spetsiaalne turvaalus või liivapadi.»

Tihedad pulgavahed hõrendati nii, et töömees saagis lihtsalt liigsed pulgad üle ühe ära ning lihvis konarlikud kohad ära. «Kevadel värvime ära, mingit probleemi ei ole!» rääkis Õisma reipalt.

Lisaraha ei antud

Lasteaia Mooniõied lapsevanem Harry Tenno pidas imelikuks, et linn teeb küll ettekirjutuse ja määrab tähtaja, kuid raha selleks tööks ei eralda. Ka redelite mahavõtmine tähendas lasteaiale kulutusi – sügavale maasse betoonkinnitustega pandud redelite eemaldamine maksis üle 200 euro. Ta muretses, et ilmselt tuleb nüüd taas lastevanematel selleks raha kokku panna.

Lasteaia direktor Ülle Roosve kinnitas aga, et leidis raha lasteaia eelarvest. Ta pidas seda suhteliselt väikeseks kuluks ega taotlenudki haridusametilt ettekirjutuse täitmiseks eraldi raha.

Haridusameti sõnul on selliste tegevuste planeerimine lasteaedade ülesanne ning need tulebki katta tegevuskuludeks eraldatud rahast. «Jaanuaris toimusid kõikide lasteaedade eelarvete kaitsmised, kus jõuti järeldusele, et ronilate turvaliseks muutmiseks või eemaldamiseks vajalikud vahendid on lasteaedade eelarvetes olemas. Ükski lasteaed ei ole seni ronilate remondiks kuluvate täiendavate rahaliste vahendite saamiseks haridusametile taotlust esitanud,» ütles ameti pressiesindaja Leini Jürisaar.

Haridusameti andmetel ei ole paljudes lasteaedades redelite vastavusse viimiseks suurt midagi vaja teha, sest redelid on pidevalt korras hoitud. «Sageli pole see nõudnud mitte niivõrd raha, kuivõrd tahtmist (mänguvahendite roostest puhastamine, värvimine, ohtlike vahendite likvideerimine),» märkis Jürisaar. Tema sõnul saab ronilaid korrastada suhteliselt väheste kulutustega või täiesti oma jõududega, võimalusel kaasates ka lapsevanemaid.

Pärast mullu novembris Laagna Rukkilille lasteaias toimunud traagilist õnnetust tellis Tallinna haridusamet pealinna lasteaedade mänguväljakute metallronilate turvalisuse kontrollimiseks ekspertiisi, mis leidis peaaegu kõigi hinnatud Tallinna lasteaedade mänguväljakute juures puudusi. Haridusamet kohustas selle alusel kõiki lasteaedu ronilaid üle kontrollima ning puudused hiljemalt 1. maiks kõrvaldama.