Narva haigla juht tahetakse ametist taandada, Kiik: küsimus on võimu näitamises

Narva haigla. Foto: Sander Ilvest

Narva haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov kinnitas Põhjarannikule, et haigla nõukogu tuleb 29. veebruaril kokku ning päevakorras on juhatuse liikme, Narva haigla juhi dr Ago Kõrgvee tagasikutsumine. Initsiatiivi selleks ilmutas nõukogu.

Tema kinnitusel on nõukogul kogunenud piisavalt tõsist infot, et Kõrgvee tagandamise küsimus arutelule panna. Üks Kõrgveele esitatavatest etteheidetest seisneb Jevgrafovi sõnul selles, et nõukogu liikmetel puudub tänini Narva haigla selle aasta eelarve projekt. «Järelikult on küsimus, mis seisus haigla rahaasjad on ning kas me saame endale lubada vajalikku omafinantseeringut [jutt on riigi toetatud uue haiglakorpuse ehitamise projektist − toim.] või peame linnalt toetust küsima. Nii et küsimusi on palju,» rääkis Jevgrafov Põhjarannikule.

Narva endine linnapea Katri Raiki (SDE) sõnul tegi ja teeb dr Kõrgvee oma tööd südamega, enda ja teiste närve säästmata. «Ma ei olnud Narva haigla nõukogu esimehena sugugi alati dr Kõrgveega ühte meelt. Aga ma nägin tema püüdlusi ja tööd, nägin lähedalt tema tööd arstina. Ja olen südamest tänulik. Ilmselt lõpeb dr Kõrgvee töö Narvas sel neljapäeval ja kuidas see saakski praegu jätkuda?! Oluline, et see ei lõppeks alandusega. Aleksei Jevgrafov, ole inimene,» loodab Raik. «Ma palun siiralt, palun südamest. Luba meelde tuletada, kuidas Sinuga käituti, kui lõpetasid oma haiglajuhi töö. Dr Kõrgvee ja minu koostöö vili on ligi 40 miljonit investeeringuid. Hea haigla nõukogu, palun jätkake seda tööd,» rõhutas Raik. 

Endine tervise- ja tööminister Tanel Kiik (SDE) on täiesti veendunud, et Narva haigla juhi ametist kangutamise põhjuseks ei ole haigla juhtimise kvaliteet, finantsseis ega tervishoiualased argumendid.

«Küsimus on võimu näitamises ja toiduahela ehitamises Narva elanike heaolu arvelt. Narva haigla nõukogu enamusel puudub igasugune arusaam tervishoiu toimimisest ning nende moraalne kompass on kahjuks ida suunale kinni kiilunud. Seetõttu puudub mul ka usk, et nende valikud teeniksid Narva elanike huve,» kirjutas Kiik sotsiaalmeedias. 

Tema hinnangul on dr Ago Kõrgvee juhtimisel Narva haigla tublisti arenenud, teinud tihedat koostööd Tartu Ülikooli kliinikumi ja teiste tervishoiuasutustega ning liikunud edasi haiglahoonete kaasajastamise plaaniga Euroopa Liidu vahendite toel. «Julgen oma kogemusest öelda, et Covid-19 kriisi ajal aitas dr Kõrgvee operatiivne ja professionaalne tegutsemine päästa palju inimelusid. Ago Kõrgvee on meditsiini ringkondades tuntud otsekohese suhtluse ja tulihingelise juhtimisstiili poolest, aga ta tõestas end Narvas igati pädeva haiglajuhina,» kirjeldas Kiik. 

Kohe sügisel, kui Narvas võim vahetus, algasid jutud ka haiglajuhi väljavahetamisest. «Ütlesin juba siis uutele linnajuhtidele, et nad ei politiseeriks tervishoidu, vaid hoiaksid linna ja haigla juhtimise lahus. Nüüd on paraku näha, et toonased kuuldused vastasid tõele ning viimastel kuudel on tegeletud lihtsalt sobiva ettekäände leidmisega haiglajuhist vabanemiseks. Kõige kurvem on, et kohalike võimumängude ohvriks jäävad Narva haigla patsiendid ja tervishoiutöötajad,» nentis Kiik. 

«Eelmine kord, kui kohalik poliitiline jõuk keset kriisi tervishoidu korraldada püüdis, määrati haiglajuhiks varem linnapea ametist vabastatud Aleksei Jevgrafov. Kui dr Kõrgvee ametist kangutamine õnnestub, siis on ilmselge, et ka uus haiglajuht määratakse ametisse poliitilistel, mitte tervishoiualastel kaalutlustel,» märkis poliitik.

Ka riigikogulane Karmen Joller (RE) kommenteeris ühismeedias X: «Eelmisel nädalal eemaldati Narva Haigla nõukogust ainus arst, dr Alar Irs. Esmaspäeval kutsus nõukogu tagasi haiglajuhi, dr Ago Kõrgvee. Dr. Kõrgvee peamine eesmärk on olnud personali keeleõppe ja ravikvaliteedi tõstmine. Mõlemad otsused on arusaamatud ja jätavad kehva mulje.»