Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Geograafilise tähisega kaitstud Estonian Vodka

Copy
Foto: Moe Distillery

Eestis on viina toodetud rohkem kui 500 aastat ning esimene kirjalik teade viina tootmisest Eestis on aastast 1485. 19. sajandil hakati etüülalkoholi tootmisel kasutama teraviljade – rukki ja nisu - kõrval toorainena ka kartulit. Eriti hoogustus kartuli kasutamine 20. sajandi esimesel poolel, kui suur osa piiritusest valmistati kartulist. Laialdase kartuli kasvatamise ja kasutamise tõttu tol ajal on Eestit nimetatud ka kartulivabariigiks. 1997. aastal kanti Eesti Guinnessi rekordiraamatusse (Guinness Record Book 1997, lk 92) kui kõige kangema etüülalkoholi (98 % vol) destilleerija kartulist.

Estonian Vodka valmistamisel on 3 olulist valdkonda, millele erilist tähelepanu pöörata.

1. Eesti päritolu tooraine - rukis, nisu või kartul

Eestist, kui geograafilisest piirkonnast tulenevalt kujundavad piiritusjoogi eriomadusi peamiselt Eestis kasvatatav põhitooraine rukis, nisu ja kartul, millest valmistatakse Estonian Vodka tootmiseks vajalik piiritus. Eestis on rukki ja nisu kasvatus olnud sajandeid põhiliseks teraviljakasvatusliigiks. Kuid Eestis ei kasvatata lihtsalt rukist ja nisu, vaid rukist kasvatatakse 100% ulatuses taliviljana ning nisu puhul moodustab talivili umbes 50% kogu nisu külvipinnast. Taliviljade kasvu periood Eestis on 11 kuud, võrreldes Kesk-Euroopa maksimaalselt 8 kuuse perioodiga. see omakorda muudab taliviljad võrreldes teiste teraviljadega oluliselt mineraalainete rikkamaks ja annavad seega Estonian Vodkale erilised maitseomadused. Samuti on väga oluline tegur Eesti viljakasvatuses märkimisväärne maheviljeluse osakaal. Lisaks mahetootmisele on Eesti üks madalaima taimekaitseväetiste kasutamise poolest tuntud riike Euroopa Liidus. Kõik need omadused kokku tagavad puhta ja autentse teraviljast tulenevad eriomadused viinas. Põhitoorainest lähtuvalt võib Estonian Vodka maitseomadusi kirjeldada järgnevalt:

Rukis: annab täidlust, jõulisust, pikantsust, vürtsikust;

Nisu: annab peensust, pehmust, puuviljasust.

Kartul: annab võisust, magusust, pehmust, täidlust;

Talirukis on Eestis põhiline tooraine piirituse tootmiseks. ⅓ talirukki kultuuri külvipinnast moodustavad mahepõllud. Tänu suurele maherukki kasvupinnale on võimalik toota ka mahedat etüülalkoholi mahesertifitseeritud Estonian Vodka valmistamiseks.

2. Eesti päritolu vesi

Estonian vodka eriomadusi mõjutab ka Eesti päritolu vesi. Etüülalkoholi destilleerimisel peab vesi olema vastava keemilise koostisega, mis tagab pärmide tööks vajalikud toitained. Eesti joogivesi on oluline ka viina segamisel, selleks ei tohi kasutada destilleeritud vett, vaid naturaalset pehmet vett, mida võib vajadusel pehmendada pöördosmoosi teel. Naturaalne pehme Eesti joogivesi rõhutab omakorda põhitoorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi.

3. Piirituse tootmise protsess

Piirituse tootmise protsess on täpselt reglementeeritud ja paika pandud Estonian Vodka tehnilises toimikus. Selle kirjeldamine oleks ehk liiga tehniline, kuid paar olulisemat nõuet olgu siinkohal välja toodud. Piiritus peab olema toodetud Eesti Vabariigis, olema kangusega vähemalt 96%vol ning jääkainete sisaldused peavad vastama seatud piirmääradele.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett.

Copy
Tagasi üles