Luubi all ⟩ Koolipoisid on valmis kaitsma Eestit oma elu hinnaga

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Helmuth Martin Reisneri sõnul pole Eestil vaja iga meest püssi alla saada, tähtsam on võitlejate kaitsetahe. Foto: Erakogu

Vabariigi aastapäeva eel sai Tartu kolme kooli lõpuklasside noormeestelt uuritud, mida nad teeksid, kui tuleks Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest relv käes lahingusse minna. Enamik vastuseid olid üllatavad. Eesti riigile ja rahvale heas mõttes üllatavad.

Mullu sügisel, kaitseväe ja Kaitseliidu korraldatud õppusel Ussisõnad ütles seersant Ruudo Liis inter-

vjuus ETV sarjale «Ussisõdalased», et tema väimehed, noored ja tugevad, edukad ja intelligentsed, on lubanud Eestist ära minna, «kui siin peaks jamaks minema» – ehk kui tuleb hakata Eestit, kodumaad vaenlase vastu kaitsma.

«Mõtlesin, et kes siia jääb,» lausus Liis. «Siis mina pean jääma. Mul on väga ilus elu olnud Eesti Vabariigis ja ma ei tahaks mingil juhul mingi pagulane olla.»

Too kuu aega tagasi tele-eetrisse jõudnud avameelne kirjeldus suhtumisest riigikaitsesse pani mõtlema, kas tõesti saab Eesti loota sõjalise kallaletungi korral enim viiekümnendais meestele, sest nooremad, eriti need, kes kahekümnendais, selleks arvestatavat valmisolekut ei ilmuta, nagu näitab eelmisel kevadel sel teemal kaitseministeeriumi tellimusel tehtud uuring (vt graafik).