Ministeerium ja omavalitsused hakkavad määrama väikegümnaasiumide saatust

Kristina Kallas Foto: Sander Ilvest

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kirjutas sotsiaalmeedias, et saatis omavalitsustele läbirääkimiskutse, et arutada väikegümnaasiumide tulevikuplaane – milliseid sulgeda ja milliseid mitte. 

Kallase sõnul ei saa gümnaasiumide sulgemise või uute ehitamise otsuseid teha kiiresti. «Seega tuleb koolivõrgu teemat pikalt ette vaadata, et ei peaks tegema otsuseid kolme või nelja kuuga, kui juba ollakse olukorras, et enam ei ole otsuse tegemisest pääsu,» kirjutas Kallas. 

Ministeerium vaatas Kallase sõnul üle Eesti koolivõrgu, et gümnaasiumide ja kutsekoolide pidajana planeerida, kas ja kuhu on vaja õppekohti juurde rajada, kuidas riigigümnaasiume ja kutsekoole arendada. «Selle tingis õppimiskohustuse pikendamise reform – praeguste plaanide järgi peaksid 2025. aastal kõik lapsed pärast põhikooli õpinguid jätkama. Kas meil on kõigile piisavalt õppekohti? Kas need õppekohad on lapse jaoks õiges kohas? Kas nendes õppekohtades on tagatud hariduse kvaliteet?» tõi Kallas välja arutelukohad. 

Demograafilisi trende uurides leidis ministeerium, et järgmisel kolmel aastal on põhikooli lõpetajate suured aastakäigud, kuid edasi läheb õpilaste arv langusesse. Vaadati ka kvalifitseeritud aineõpetajate tulevikuprognoosi. «Oleme algatanud arutelu omavalitsustega, kes peavad gümnaasiume, kus praegu õpib väga vähe lapsi, koolivõrgu tuleviku kohta,» kirjutas minister. 

Mis saab viie aasta pärast?

Kallase sõnul tuleb kohtumisel leida vastus küsimusele, kui palju lapsi käib nendes gümnaasiumides viie aasta pärast ja milliseid otsuseid seoses selle prognoosiga teha tuleb. Lahendusi tuleb otsida ka seoses õpetajatega – kuidas tagada, et ka viie aasta pärast on klassi ees kvalifitseeritud aineõpetaja.

Minister selgitas, et need analüüsid tuleb praegu ära teha, et saaks otsuseid langetada. Kui on vaja koolivõrk ümber korraldada, siis kas ehitada koole ümber, rajada juurde õpilaskodu kohti, korraldada ümber transporti – nendeks investeeringuteks on vaja planeerida raha. «Kõige halvem on siis, kui me ei analüüsi midagi, ei otsusta midagi ja viie aasta pärast ei ole kooli, ei ole lastel õppekohtasid ka teistes koolides, ei ole õpetajaid ja ei ole plaani,» kirjutas Kallas. 

Ministeerium saatis läbirääkimiste kutse omavalitsustele, kus on väga väikesed gümnaasiumid. Nüüd tuleb Kallase sõnul välja selgitada, kuidas planeerida piirkonna lastele kättesaadav kvaliteetne haridus pärast põhikooli. «Teeme mõjuanalüüsid, kogume andmeid, mida meil ministeeriumis tegelikult ei ole, sest me ei ole koolide omanikud. Vaatame andmetele koos peale ja teeme ühised otsused ja lepime kokku vastutuse,» rääkis Kallas oma plaanist.