Aasta mõjukaim ennetustegu on turvalisema ööelu projekt

Foto: Ergo

Juba kolmandat aastat järjest otsisid ERGO kindlustus ja Postimees silmapaistvat ennetustegu ehk tublisid tegijaid, üksikisikuid ja organisatsioone, kes on teinud midagi märkimisväärset selle nimel, et meil kõigil oleks turvalisem elada.

2023. aasta ennetustegus selgus rahva abiga. Kõigepealt palusid ERGO ja Postimees inimestel saata sobivate ennetustegude kandidaate, seejärel valiti neist välja üheksa eriilmelist saavutust ja pandi need jälle rahvahääletusele. Kõige rohkem läks inimestele südamesse Tervise Arengu Instituudi „Turvalisema ööelu“ projekt, mis kogus rahvahääletusel kõige enam hääli. Esikolmikusse mahtusid veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt “Aita päästa elu!” ja Perepesad.

Ööhaldjad kui uus roll Eesti ööelus

2022. aastal hakkasid Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet ning klubi HALL otsima lahendust küsimusele, kuidas pakkuda inimestele tuge ka meelelahutuslikus keskkonnas, et hoida inimeste tervist ja elusid. Avaliku sektori innovatsiooniprogrammi käigus töötati välja uudse lähenemisega turvalisema ööelu projekt eesmärgiga vähendada uimastite ja alkoholi tarvitamisega kaasnevaid kahjusid.

„Esmalt suhtlesime erinevate ööeluga seotud inimestega klubiomanikest külastajateni, et kaardistada Eesti ööelus toimuvat ja võimalikke probleemkohti uimastite tarvitamise ja turvalisusega,“ selgitas projekti juht ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja. Nende arutelude tulemusena tekkiski idee turvalisema ööelu vabatahtlikest ehk ööhaldjatest kui uuest rollist ööelus, kes aitaksid pidutsejatel ja nende lähedastel teha valikuid, mis toetavad turvalisust ja tervist.

Esimesed ööhaldjad läbisid turvalisema ööelu koolituse juba sama aasta teises pooles. Aasta lõpus saadeti ööhaldjad algatusega liitunud Sveta Baari ja klubisse HALL, et pidutsejatega suhelda, jagada neile infot ja tarvikuid ning sekkuda võimalikesse probleemsetesse olukordadesse. Möödunud suvel võis ööhaldjad märgata eri muusikafestivalidel, näiteks I Land Sound, KÕU, Solstitium ning jätkus ka töö klubis HALL ja Telliskivi piirkonnas Tallinnas. „Meie senised kogemused ja tagasiside näitavad, et tegeleme uue ja olulise teemaga, mis vajab kõikide osapoolte poolt alles harjumist ja katsetamist. Ööelu on väga ettearvamatu ja iga meelelahutusasutus, üritus või festival on erinev. See nõuab meilt suurt paindlikkust ja ka pidevat koolitusprogrammi arendamist,“ rääkis Mikk Oja.

Foto: Ööhaldjad

Eesmärgiks pidutsejate suurem teadlikkus

Ööhaldjate teenuse juht Marit Oja sõnul inimesed juba teavad ööhaldjaid ja nende poole julgetakse ürituste ajal üha rohkem pöörduda. „Kõige rohkem küsivad ööelus osalejad meilt infot uimastite testimise kohta, kas ja mis hetkel hakatakse seda teenusena Eestis pakkuma. Selgitamist vajavad ka erinevad uimastitega seotud müüdid. Samuti käime peol ringi ja hoiame silma peal, et kõigil oleks hea olla, vajadusel suhtleme inimesega ning pakume abi ja turgutust,“ selgitas Marit Oja. Eesmärgiks ei ole kaine ööelu, vaid suurem teadlikkus, kuidas pidutsemise käigus enda tervist hoida ja teisi inimesi austada. „Soovime, et ööelus osalevad inimesed jõuaksid tervelt ja turvaliselt koju,“ lisas ta.

Teiste riikide kogemus annab kindlust

Päris samasugust sekkumist teadaolevalt mujal maailmas tehtud ei ole, kuna iga riik läheneb ööelus toimuvale erinevalt ja vastavalt oma keskkonna kontekstile. Mõnes riigis uimastite ja seksuaalse ahistamise teemad lahku löödud, st nendega tegelevad erinevad organisatsioonid, meil on teemad aga ühendatud, st ööhaldjad tegelevad mõlemaga. On riike, kus keskendutakse rohkem teadlikkuse tõstmisele, teises abivajajate toetamisele. „On julgustav näha, et näiteks Portugalis, Suurbritannias, Hollandis on sarnased algatused juba paarkümmend aastat toiminud ja nende järele on nõudlus – järelikult tehakse õiget asja,“ tõdes Mikk Oja.

Tulevikuplaanidest rääkides ütleb projekti juht, et sel aastal soovitakse oma tegevusega jõuda rohkemate festivalide ja meelelahutusasutusteni ka väljaspool Tallinna. „Tegevuse laiendamiseks tuleb meil kindlasti leida juurde koostööpartnereid ja kasvatada ka ööhaldjate hulka,“ sõnas ta. Pikemas perspektiivis võiks ööhaldjate kaasamine muutuda sama normaalseks kui turvameeskonna olemasolu ja meditsiinilise abi pakkumine.

ERGO eestvedamisel ellu kutsutud „Aasta Ennetusteo“ konkursi eesmärk on pöörata tähelepanu ennetustegevuse ja -mõtteviisi olulisusele ning tõsta esile inimesi ja organisatsioone, kelle algatus või tegevus on panustanud sellesse, et meie ühiskond oleks homme ohutum, tervem ja keskkonnasõbralikum.

Sel aastal osales ennetusteo konkursi lõppvoorus üheksa silmapaistvat ennetustegu (juhuslikus järjekorras): ööhaldjad ehk turvalisema ööelu projekt, esimene vaimse tervise festival „Olemise võlu“, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt „Aita päästa elu“, kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused Perepesad, turvalisema huvihariduse koolitus „Abivajava lapse märkamine“, mereohutusalane koolitus „Meri ja mina ka“, Ukraina laste lugemisklubi Kolo, Kehtna vabatahtlike päästjate tehtud uisuväljak, abipolitseinik Lembit Nugis, kes on siseturvalisusesse panustanud pika aja jooksul.

Tutvu kõikide kandidaatidega siin: ennetustegu.ee