Brigaadikindraliks ülendatav Andrus Merilo kinnitati järgmiseks kaitseväe juhatajaks

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo. Foto: Marianne Loorents

President Alar Karis annab reedel, 23. veebruaril kell 9 Kadriorus Kaitseväe liputoimkonnale vabariigi aastapäeva paraadil kasutamiseks üle Kaitseväe ohvitseri mõõga numbriga 0001. Seejärel toimub kolonel Andrus Merilole brigaadikindrali auastme ülendamise tseremoonia.

Valitsuse istungil kinnitati Merilo järgmiseks kaitseväe juhatajaks. Praegune 1. jalaväebrigaadi ülem asub kindral Martin Heremi asemel kaitseväge juhtima 1. juulil.

Valitsus kinnitas neljapäeval kaitseministri ettepaneku nimetada alates selle aasta 1. juulist kaitseväe juhatajaks praegune 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo ja vabastada praegune kaitseväe juhataja kindral Martin Herem oma ametikohalt selle aasta 30. juunil.

«Kuigi kindral Herem on veel neli kuud kaitseväe juhataja, soovin teda südamest tänada Eesti kaitseväe senise arendamise eest ja muuhulgas selle eest, et kaitseväes on sirgunud suurepäraseid ohvitsere, kellest ühest saab ka järgmine juhataja. Olen kindel, et kolonel Merilost saab kaitseväele väga võimekas juht, kelle käe all jätkub meie kaitsevõime viimaste aastate tempokas arendamine ning kelle sõna maksab nii kaitseväe sees kui ka väljas,» ütles Pevkur.

Kaitseminister allkirjastas täna ka otsuse, millega nimetatakse kolonel Andrus Merilo alates selle aasta 1. märtsist kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale.

«Usun, et neli järgmist kuud kindral Heremi asetäitjana annavad Andrus Merilole parima võimaliku ettevalmistuse kaitseväe juhataja ameti sujuvaks ülevõtmiseks,» märkis Pevkur.

«Olen tänulik usalduse eest, mida kaitseväe juhataja ametikohale esitades minu vastu on üles näidatud. Ametisse asudes saab see olema kindlasti väljakutseterohke teekond, mille edukaks läbimiseks on olemas meeskonna toetus ning jätkuv pühendumus Eesti kaitsevõime ja kaitseväe arendamiseks,» ütles kolonel Merilo.

«Järgnevatel kuudel langeb minu jaoks põhiraskus enda uue ametikoha jaoks ettevalmistamisele ning kõige vajalikuga kurssi viimisele. Sellega seoses loodan ka avalikkuse ja meedia mõistvale suhtumisele, et saaksin sellele koostöös kindral Heremiga keskenduda ning ametikohta üle võttes uuteks kohustusteks parimal viisil valmis oleksin,» lisas kolonel Merilo.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab valitsus kaitseministri ettepanekul kaitseväe juhataja ametikohale viieks aastaks, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas 12. veebruaril pärast kolonel Meriloga kohtumist toetada tema nimetamist kaitseväe juhataja ametikohale.

«Väga heade kandidaatide seast kaitseväele uut juhatajat valides kohtusin paljude kaitseväelastega. Arutasin oma ettepanekut vabariigi presidendi, peaministri ja valitsuspartnerite juhtidega. Kolonel Merilo tugevust näitab asjaolu, et riigikogu riigikaitsekomisjon toetas tema ametisse nimetamist ühehäälselt,» ütles Pevkur.

Kolonel Andrus Merilo on praegu diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ning olnud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Kolonel Merilo on lisaks juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.

Kolonel Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Kolonel Merilo on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ning rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Iraagis.