/nginx/o/2023/11/23/15737052t1h9f54.jpg)
Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kritiseeris linnavalitsuse tellitud venekeelses saates «Tallinna uudised» kustnike Estookini ja Rebeca Parbuse näitust «Hetk», mis kujutab suurtel reklaampindadel sõjas kannatada saanud kaasaegset Tallinna linna.
Näituse autorite Estookini ning Rebeca Parbuse sõnul aitab näitus arutleda selle üle, mille eest me praeguses rahutus maailmas peame tänulikud olema. Tallinna linnaruumis valitud hoonete juurde pandud reklaampindadel on kujutatud needsamad hooned, aga pommitabamuse saanuna.
«Mõeldes sellele, kui ebakindel on praegu meie maailm, sain aru, et olen enesestmõistetavalt võtnud kõike enda ümber. Alustades sellest, et oleme vabad ja iseseisvad, lõpetades sellega, et toit on laual ja katus pea kohal. On palju, mille eest tänulik olla,» lausus Parbus.
«Need teosed peegeldavad vaatepilte, mida me oma linnapildis ei näe. Kui palju me hindame neid hetki, mil kõik on hästi?» küsib kunstnik Estookin.
/nginx/o/2024/02/19/15896134t1h2b5a.jpg)
Linnapea Mihhail Kõlvart näeb näitust hoopis teistmoodi. Tema hinnangul saab arutada, mis sobib ja mis mitte, kuid kunstnikel, nagu ka teiste ametite esindajatel, peab olema teatud sotsiaalne närv.
«Minu arvates ei tohi unustada, et tegemist on ikkagi avaliku ruumiga ja siin pole inimestel valikut, kas kunstiga tutvuda või mitte. Kuid mis kõige tähtsam: see pole ainult kunstniku fantaasia, kujutatakse tõelisi maju, kus inimesed elavad. Ja mida peaksid tundma need inimesed, kes näevad sellel plakatil oma korteri asemel tühjust: hävinenud maja, kohad, kus peaks olema elutuba, magamistuba või lastetuba?» küsis linnapea.
«Täna, kui ühiskonda teeb tõeliselt ärevaks, et kuskil käib tõeline sõda, kuskil surevad inimesed ja hävivad majad ning ärevuse tase on juba päris kõrge, ei tundu vajalik seda veelgi suurendada. Inimesed juba mõistavad, et me elame maailmas, kus on võimalikud igasugused halvimad stsenaariumid. Siin näeme emotsioonide ja arutelude tormi, tähelepanu tõmbab see tõesti. Kuivõrd see on tähelepanu, mida kunst peaks köitma, siin võib olla väga erinevaid arvamusi,» rääkis Kõlvart.
Ta rõhutas, et plakatid võivad inimestele haiget teha, neid hirmutada ning psühholoogiline tervis on praegu ühiskonnas ohus, ja seda juba aastaid.
«Tõepoolest, need plakatid on tekitanud ühiskonnas tulist diskussiooni, kuid see pole lihtsalt arutelu, see on vastasseis. Väga tugevate arvamustega inimesed on üksteisega opositsioonis. Ja selgub, et kui olete selle plakati vastu, olete sõjavastase tegevuse vastu, siis olete sõja poolt,» sõnas ta.
Keskerakonna pealinna koalitsioonipartneri, sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja abilinnapea Joosep Vimm aga ei arva, et linnavõimu asi peaks olema kunsti lubada või keelata.
«Kunstnikel on demokraatlikus ühiskonnas loomevabadus ning kui nende soov on end avalikult väljendada, siis ei ole kohane öelda, et arutelu tuleks suletud uste taha viia. Ühiskonna valupunktidele vajutamine on kunstnike õigus ja vabadus,» sõnas abilinnapea.
Ta tõi välja, et sõda ongi traumeeriv, ja samamoodi on seda ka fantaseeritud visuaalid, mille kunstnikud on loonud. «Peame hindama seda, mis meil on ja ei tohi unustada, et vabadust taasloome ise iga päev – see ei pruugi olla jääv ja iseeneslik. Meie ülesanne on toetada Ukrainat nende võitluses. Oma kallilt kätte võidetud vabaduse hoidmiseks peame teadlikult tööd tegema, sest ainult nii saame vältida siin juhtumast seda, mis toimub Ukrainas,» arvab Vimm.
Kogu näitusega saab tutvuda siin. Plakatid on üleval Tallinna linnaruumis kuni 3. märtsini.
/nginx/o/2024/10/18/16427047t1h820e.png)