Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Eestis piirivalvuritele araabia keelt õpetama ei hakata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti piir.
Läti piir. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kuigi lõunanaabrid saadavad oma piirivalvurid araabia keelt õppima, siis Eestis seda kavas teha pole.

Ehkki Lätti ei tule massiliselt põgenikke Lähis-Ida riikidest, otsustasid lõunanaabrid hakata oma piirivalvuritele õpetama araabia keelt, kirjutas Läti ajaleht Diena selle nädala teisipäeval.

Läti piirivalve pressiesindaja Kristīne Pētersone sõnul tehakse seda, kuna sellest piirkonnast tulevate migrantide arv siiski kasvab ning tihti ei oska sealt tulijad võõrkeeli.

Eesti politsei- ja piirivalveametist kinnitati, et araabia keele õpet sellises vormis plaanis pole. «Eesti piirivalvurid kasutavad võõraste keeltega hakkama saamiseks ikka tõlkide abi,» kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide. Ta lisas, et araabia keelt kõnelevate inimeste suurenenud sisserännet pole samuti märgata.

Esialgsete plaanide kohaselt hakkab araabia keelt õppima neli Läti piirivalvurit, kuid tulevikus on kavas selle keele õppijate arvu suurendada.

Araabia keelt hakatakse piirivalvuritele õpetama Berlitzi keelekeskuses, mis võitis ka vastava konkursi. Lätlased kavatsevad lisaks araabia keelele hakata õpetama oma piirivalvuritele ka inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Keeleõppe vajalikkust põhjendatakse sellega, et riigile tuleb odavam, kui piirivalvur saab ainult oma emakeel oskava migrandiga tänu võõrkeele oskusele ise suheldud selle asemel et tellida tõlk.

Kuigi pärast Araabia kevade sündmusi on veidi kasvanud araablastest põgenike arv, jääb see Läti väljaande kinnitusel siiski alla endistest Nõukogude Liidu aladelt tulijatele, näiteks Gruusiale. Läti piirivalve pressiesindaja sõnul pole siiski kavas hakata piirivalvuritele gruusia keelt õpetama, kuna lätlased ja grusiinid saavad omavahel ka vene keeles suheldud.
 

Tagasi üles