/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/05/15816121t1h3e90.jpg)
2023. aastal toimus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) laekunud andmete põhjal 42 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus üks inimene, tõsisemalt sai kannatada kolm inimest ja kergemalt 38 inimest.
Mullu juhtus 42 elektriga seotud õnnetust
«Võrreldes eelneva aastaga suurenes mõnevõrra elektrist põhjustatud õnnetuste arv, kuid vähenes raske tervisekahjustuse saanute arv. Kui neljal eelneval aastal elektriõnnetuste tagajärjel hukkunuid ei olnud, siis eelmisel aastal kaotas üks inimene elu mittenõuetekohase isevalmistatud elektriseadme kasutamise tõttu,» lausus TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras või oludele mittesobilike elektriseadmete kasutamine.
Enamik elektriõnnetusi ehk 86 protsenti toimus olmeoludes ehk kodus, selle lähiümbruses või avalikes kohtades, 14 protsenti juhtudest olid tööõnnetused.
«Olmes toimunud elektriõnnetustest annavad jätkuvalt tooni väikelastega toimunud õnnetused. Selliseid õnnetusi toimus võrreldes eelneva aastaga nelja võrra rohkem. Väikelastega juhtuvad õnnetused eelkõige pistikupesadesse torgatud teravate esemete tõttu, lohakile jäetud katkiste elektrijuhtmete või lahtiste pingestatud valgustipesade tõttu,» täiendas Teinemaa.
Täiskasvanutega juhtus olmes elektriõnnetusi katkiste või riketega elektriseadmete kasutamisel ja katkise isolatsiooniga juhtmete tõttu. Ka juhtus elektriõnnetusi koduste remonditööde käigus, kus tööde teostamise ajaks oli jäetud elekter välja lülitamata.
Tööõnnetused toimusid peamiselt õhuliinidel ja jaotlates elektritööde tegemisel ohutusnõuete eiramisel ning töökohal katkiste elektriseadmete kasutamise tõttu.
Piirkonniti toimus 2023. aastal elektriõnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Kõige enam õnnetusi juhtus Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal. Ühtegi õnnetust ei registreeritud kuues maakonnas.