Riigikontrolli hinnangul on liiklusohutuse programm õhku täis ja selle eesmärgid ebareaalsed

Janar Holm Foto: Madis Veltman

Ehkki liiklusohutusprogramm seab eesmärgiks vähendada maanteedel hukkunute ja raskelt vigasaanute arvu, ei ole liiklusohvrite arv viimastel aastatel vähenenud ning liiklusohutuse programmi tegevused on suures ulatuses rahalise katteta, leiab riigikontroll oma auditiaruandes.

Lisaks tähendab ohutusnõuete täitmata jätmine raudteeülesõitudel ja ülekäikudel, et oluliselt kiirem reisirongiliiklus lükkub kaugemasse tulevikku.

«Liiklusohutuse programm praegusel kujul on õhku täis ja Eesti on oma riiklikust eesmärgist liikluse alal kaugele jäänud,» leidis riigikontrolör Janar Holm. «Hulk aastaid on Eesti liikunud liiklussurmade vähenemise kursil, kuid see liikumine on viimastel aastatel peatunud ja eesmärgist ollakse kaugenemas. Kuigi paberile on pandud kiiduväärseid eesmärke, ei kaasne nende eesmärkidega kaugeltki piisaval määral raha ega küllaldast tegevust.»

«Vastuolu lahendamiseks on kaks võimalust. Kas rahastada eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi või viia eesmärgid tegelike võimalustega vastavusse. Eesmärk, mille täitmine ei ole ressurssidega tagatud, võib olla sisult õige ja üllas, kuid illusiooni loomise asemel on ausam rääkida avalikkusele, mida on tegelikult võimalik olemasolevate ressurssidega saavutada,» lausus Holm.

Liiklusohutuse programmi eesmärk 2025. aasta lõpuks on, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese, kuid riigikontrolli hinnangul ei ole selle saavutamine järgmise aasta lõpuks tõenäoline. Kolme aasta keskmisena on hukkunute arv püsinud juba viimased kolm aastat ligikaudu 55 peal ja sihttase on libisemas kättesaamatusse kaugusesse.

Riigikontrolli audit näitas, et tegevused, millel on eeldatavasti suurim mõju liiklusohutuse parandamisele, jäävad ellu viimata või siis viiakse need ellu planeeritust väiksemas mahus. Veel kinnitamata liiklusohutusprogrammi elluviimise kavas 2024–2025 on kokku 15 tegevust kogumaksumusega ca 26 miljoni eurot, millele pole praegu veel rahalist katet. Näiteks on teehoiukavas 2024–2027 liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud aastatel 2024–2025 kulutada 1,5 miljonit eurot, kuid liiklusohutusprogramm näeb ette, et vajadus kahe aasta peale on 12,3 miljonit.

Transpordiamet on eri uuringutele tuginedes hinnanud, et kiirusjärelevalve mahu kahekordistamisega kaasneks liiklusõnnetuste ja nende raskusastme vähenemine, nii et aastas oleks võimalik säästa 3,6 inimelu ning vältida 21 inimese raskesti vigastada saamist. Ühe meetmena on välja käidud isemõõtvate kaameratega varustatud politseiautode arendushange. Samas ei ole riigi eelarvestrateegiasse kaameratega varustatud politseisõiduki arenduse summat kavandatud.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et raudteedel reisirongide kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h-ni aastaks 2028 on vaja täita ohutusnõudeid, kuid selle saavutamiseks on eelarvest ca 126 miljonit eurot puudu. Vabariigi Valitsuse kinnitatud raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 näeb ette, et selle kiiruseni peaksid reisirongid jõudma 2028. aastaks, kuid raudteeülekäigukohtade ohutuse parandamiseks ei ole kavas raha ette nähtud. Kiiruste tõstmiseks on nõuded ka rangemaks läinud. Kui varem, 2018. aasta ohutushinnangu alusel kavandati varustada kuus raudteeülekäigukohta fooride ja helisignalisatsiooniga või muude aktiivsete teavitussüsteemidega, siis nüüd tuleb uute nõuete kohaselt Eesti Raudtee ASi sõnul reisirongide kiiruste tõstmiseks ehitada need ülekäigukohad eritasandiliseks.

Elroni uued reisirongid saabuvad 2025. aastaks, kuid Eesti Raudtee ASi hinnangul suudetakse raudtee ülesõidukohtade nõudeid täita 2028. aastaks, raudtee ülekäigukohtadel alles 2033. aastaks. Seega saaksid Elroni uued rongid sõita 141–160 km/h üksnes nendel lõikudel, kus ei ole raudteeületuskohtasid, ning sõit Tallinnast Tartusse kestab kauem kui sihiks seatud 1 tund ja 40 minutit. Eesti Raudtee ASi sõnul on 2028. aastaks raudteetaristu renoveeritud lõigud, kus saaks sõita 141–160 km/h, lühikesed ja neid on vähe.

Riigikontrolli hinnangul on liiklusohutuse sõltuvust küberturbest seni alahinnatud. Tuleks enam teadvustada võimalikke küberriske liikluse juhtimisel nii maanteel kui ka raudteel. On vaja aina enam maandada küberriske, et maanteedel kasutatavad muutuva teabega liiklusmärgid edastaksid liiklejatele õiget infot ning et raudteeliikluse juhtimissüsteemid, sh foorid ja tõkkepuud toimiksid korrektselt. Raudteedel ja riigiteedel on liiklusjuhtimissüsteemidel aina olulisem roll. Taristu sõiduohutuse tagamiseks kasutatavate sisendandmetega manipuleerimine ja nende tervikluse rikkumine võib kaasa tuua näiteks liiklusseisanguid või suure kahjuga liiklusõnnetusi.

Riigikontroll soovitab kliimaministril kas kavandada tegevuste elluviimiseks vajalik rahastus või siis muuta liiklusohutusprogrammi eesmärk tegelikele võimalustele vastavaks. Lisaks soovitab Riigikontroll lisada programmi vaid eelnevalt hinnatud mõjuga tegevusi ning koostada tegevuste rahastamise kava, mis sisaldaks iga tegevuse maksumust.

Riigikontroll soovitab kliimaministril analüüsida, kas raudteel kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h on võimalik raudteeülekäigukohtade investeeringud viia ellu tegevuskavas kavandatud ajaks ehk 2028. aastaks. Ühtlasi tuleks planeerida selleks koostöös raudteetaristu ettevõtjatega vajalik rahastus. Vajaduse korral tuleks muuta avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava eesmärgid tegelikele võimalustele vastavaks.

Riigikontroll soovitab transpordiameti peadirektoril hinnata, millised on tegevuste mahtude vähendamise ning tegevustest loobumise võimalikud mõjud liiklusohutusele. Neid hinnanguid tuleks esitleda Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis ja algatada seal vajaduse korral eesmärgi sihttasemete muudatused.