VIDEO ⟩ Miks Eestis eelmisel aastal kuritegevuse tase tõusis?

Kuritegevuse tase on aastaga pisut tõusnud, kuritegevuse ülevaadet tutvustasid briifingul justiitsminister Kalle Laanet (RE), justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Laidi Surva, riigi peaprokurör Andres Parmas ja keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross.

2023. aastal registreeriti 27 418 kuritegu, mida on seitsme protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Masskuriteod moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 64 protsenti, mida on mõnevõrra rohkem võrreldes kolme eelneva aasta keskmisega. Kui alates 2021 masskuritegude arv pigem langes, siis 2023. aastal oli võrreldes eelneva aastaga kasv kaheksa protsenti ehk 1356 kuriteo võrra 17 493 süüteoni.

Võrreldes eelmise aastaga registreeriti rohkem varguseid, mida oli 1671 süütegu ehk 21 protsenti rohkem. Kokku oli varguseid 9697, kusjuures kasv oli eelkõige Lõuna-Eestis registreeritud kuritegude arvelt.

Kehalist väärkohtlemist oli 5447, mida on 28 juhtumi võrra tunamullusest rohkem.

Vähem registreeriti avaliku korra rasket rikkumist ja joobes juhtimist, mis vähenesid vastavalt 264 juhtumilt 2022. aastal 215-ni mullu ning 2428 juhtumilt 2134ni.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti 2023. aastal masskuritegusid kokku 20 protsenti rohkem kui 2022. aastal ning seda eelkõige varguste kasvu arvelt. Vähem registreeriti avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka joobes juhtimist.​

Lääne ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid 10 protsenti vähem kui 2022. aastal. Eelkõige registreeriti vähem avaliku korra raskeid rikkumisi ja joobes juhtimist.

Põhja ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid 12 protsenti rohkem, seda peamiselt varguste arvelt. Sarnaselt Lõuna ja Lääne ringkonnaprokuratuuridega registreeriti ka Põhja ringkonnaprokuratuuris vähem avaliku korra raskeid rikkumisi.

Viru ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas oli muutus masskuritegude registreerimise puhul kõige väiksem, jäädes ühe protsendi juurde. Sarnaselt Lõuna ja Põhja ringkonnaprokuratuuridega registreeriti seal rohkem vargusi. Kui teistes ringkondades oli avaliku korra raskeid rikkumisi vähem, siis Virus registreeriti neid rohkem.

2023. aastal tehti lõplik menetlusotsus 7234 isiku suhtes, kes olid seotud 13 774 kuriteoga, mida on 398 isikut vähem kui eelneval aastal.

Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest väheneb jätkuvalt — kui veel 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71 protsenti kõigist menetlusotsustest, siis 2023. aasta menetlusotsustest moodustas 47 protsenti kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine.