Majandus või julgeolek: töömigrantide küsimus tekitab totaalset vastuolu

Kas Eesti piirid avanevad edaspidi rohkem odavale või kallile tööjõule? Või üldse mitte kellelegi? See kõik on praegu veel lahtine. Foto: Tairo Lutter

Julgeolekuasutused hoiatavad iga aastaga üha teravamalt sisserändega kaasnevate probleemide eest, Eesti majandus kiratseb aga töökäte puuduses. Lahendamatu vastuolu? Konflikt immigratsiooniküsimuses kerkib üles isegi kohtades, kus seda esimese hooga oodata ei oskakski.

Aasta 2022. Ukraina sõja tõttu on Venemaa, Valgevene ja Ukraina kodanikud tööjõuturult Eesti ettevõtjate jaoks kas kadunud või siis lihtsalt muutunud raskesti kättesaadavamaks. Tulemus: ettevõtjad pööravad pilgu Kesk-Aasia poole. 2021. aastaga võrreldes kasvas sealt piirkonnast lühiajaliselt värvatute arv tunamullu koguni neli korda. «Kesk-Aasia riikide kodanike töörände kasv tõi pea kohe kaasa viited, et töötajate vahendamisega tegelevad lisaks ettevõtjatele ka kurjategijad,» kirjeldas kaitsepolitseiamet mulluses aastaraamatus probleeme. Muu hulgas tegeles kapo 2022. aastal «mahuka kaasusega, mille keskmes olid terrorismikahtlusega lühiajalised töötajad Kesk-Aasiast». Mullu novembris Postimehele antud intervjuus tõdes värske siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik, et Eesti võimekus rände osas ei ole veel lõpliku piirini jõudnud, aga seda tuleb targalt juhtida. Leppida näiteks kokku riskiriigid, millega ei ole mõistlik koostööd jätkata. Näiteks nendesamade nn -stanidega, endiste liiduvabariikidega. «On näha, et kogukond, kes kultuuriliselt siia võib-olla väga hästi ei sobitu, kasvab iga aastaga.»