Narvas lahendati ligi kolmveerand sajandit vana mõistatus

Narva baroksete puitfragmentide uurimisse andsid väärtusliku panuse Tallinna ja Tartu kunstitudengid. Foto: Jelizaveta Gross

Narva muuseum on justkui põnev põhjatu varalaegas, mille kogus jagub avastamisväärset pikaks ajaks. Hiljuti lõppenud baroksete puitfragmentide uurimise teise etapi käigus määrati kindlaks viimastel aastatel Narva kunstigalerii hoidlas tallel olnud piirilinna hävinud kirikute esemete olemus ja nende meistrid.

Huvitavaks muutis töö asjaolu, et nimetatud esemed – Jaani kiriku (endine toomkirik) kolmemeetrised maaliraamid ja Issanda Muutmise peakiriku (esimene hävis ja teine sai 1944. aasta märtsipommitamises kannatada ning mõni aasta hiljem lammutati – M. M.) altari seina fragmendid – jõudsid küll omal ajal muuseumisse hoiule, kuid teave selle kohta, kes ja kustkohast need tõi, puudus. «Meil ei olnud mitte mingit infot nende esemete kohta ega sellest, kuidas nad muuseumisse sattusid,» kinnitas projekti kuraator ja Narva muuseumi ekspositsioonijuht Anne Raud. «Raamatusse pandi 1951. aastal lihtsalt kirja, et «toodi Rootsi õigeusu kiriku kullatud puitikonostaasi osad», aga tegelikult ei vastanud seal kirjutatu tõele.» Ta märkis, et kui keegi juhtumisi just ise rääkima ei tule, siis suure tõenäosusega jääbki igaveseks saladuseks, mil moel ajaloolised puitfragmendid muuseumi hoidlasse jõudsid.