Laidoneri sünniaastapäeva tähistatakse hauamälestise avamise, teatrietenduse ja lahingu taasesitusega

Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts ja Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill avasid Tallinnas kaitseväe kalmistul Vabadus­sõja juhtide mälestussamba juures kindral Johan Laidoneri kenotaafi. Foto: Eesti Kaitsevägi

Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum avas esmaspäeval, kindral Johan Laidoneri 140. sünniaasta­päeval Tallinnas kaitseväe kalmistul Vabadussõja juhtide mälestussamba juures tema kenotaafi (kenotaaf on sümboolne hauamälestis ehk tühi haud).

Viljandimaal 1884. aasta 12. veebruaril sündinud Eesti omariikluse ajaloo suurkuju Johan Laidoneri elu lõpp kujunes sarnaselt paljude teiste Eesti riigi ja sõjaväe juhtidega traagiliseks. Nõukogude võim küüditas ta 1940. aasta juunis koos abikaasa Mariaga Venemaale, hiljem arreteeriti ja ta suri Vladimiri vanglas. «Ta on maetud nimetusse hauda Vladimiri vangla surnuaial, tema säilmeid ei ole õnnestunud leida. Nõukogude Liidu repressioonide ohvrite memoriaalil Vladimiris oli skulptor Mati Karmini kujundatud mälestustahvel Laidonerile, kuid möödunud aastal memoriaal lammutati,» ütles Sõjamuuseumi info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu.