Uuring: iga kolmas kõne on hädaabinumbrile tehtud ekslikult

Hädaabi number. Foto: Arved Breidaks

Häirekeskuses eelmisel aastal läbi viidud analüüsist selgus, et iga kolmas hädaabinumbrile 112 jõudnud kõne on ekslikult tehtud või puudus helistajal kiire abi vajadus.

Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul on ekslikult tehtud kõned näiteks sellised, mis katkevad mõne sekundiga ehk enne kui päästekorraldaja jõuab nendele vastata. «Nende hulka kuuluvad ka kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri,» ütles Alvela.

Statistika kohaselt on ekslikult tehtud kõnede arv viimase kolme aastaga tõusnud ning oma roll selles on tehnoloogia arengul. Kõnekaim näide isehelistavatest nutiseadmetest on läinud aasta juunist, mil Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsioon teavitas, et teatud Android telefonide uuendusega ilmnes probleem, mis põhjustas inimese teadmata kõnesid hädaabiliinidele üle maailma ajal, kui telefon oli taskus või kotis.

Üks SIM kaardita telefon tegi mullu loetud tundide jooksul üle 1400 kõne ehk 3–5 kõne minutis, mis kahekordistas häirekeskuse päevast kõnekoormust. Häirekeskus selgitas koos politseiga välja, et tegemist oli hooldekodus viibiva eakaga, kelle padja all olnud telefoni hädaabikõnede nupp oli kogemata sisse jäänud.

Palju on ka selliseid kõnesid, kus puudub kiire abi vajadus. Näiteks helistavad sotsiaalse abivajadusega inimesed, keda kimbutab alkoholiprobleem, vaimse tervise mured, üksildusest tingitud suhtlemisvajadus või pole inimene osanud mujale helistada.

Möödunud aastal valiti hädaabinumbrit üle 1,1 miljoni korra, mis on 1,3 protsenti vähem kui 2022. aastal. 41 protsendil hädaabikõnedes ilmnes kiire abivajadus kiirabi, politsei või pääste järgi. 60 protsenti hädaabikõnedest moodustasid kiirabi väljakutsed, millele järgnevad politsei 27 protsendi ning pääste 5 protsendiga. Keskmine hädaabiliinil oldud ooteaeg oli 6,6 sekundit.