OSKA uuringud aitavad teha teadlikke karjäärivalikuid

Foto: Shutterstock

Karjääri planeerimine on igale noorele huvitav, kuid sageli ka väljakutsuv tegevus. Kindlasti on põhikooli või gümnaasiumi lõpuks kujunenud välja lemmikõppeained ja hobid, mis annavad mõtteainet, milliseid karjäärivalikuid teha. Enne eriala valikut tasub võtta aeg maha ja uurida, mida räägivad tööturu tulevikutrendid

Kust leiab infot Eesti tööturu olukorra ja tulevikutrendide kohta?

Karjäärivalikute tegemine nõuab aega, pühendumust ja põhjalikku analüüsi. Tarku valikuid aitavad teha Haridusportaal, OSKA uuringud ja Europassi portaal, mis annavad ülevaate tööturu hetkeseisust, valdkondadest, prognoosidest ja tulevikus enim nõutud oskustest.

Haridusportaalist leiab ametikirjeldused, mis annavad põhjalikku teavet töö iseloomu ja nõutud oskuste kohta ja mille põhjal saab teha õpieelistusi ja -valikuid. Portaalis leiab ka andmeid selle kohta, kuivõrd populaarsed on eri valdkonnad ja ametid, milline on neis töötajate arv ja milliseid muudatusi on lähima 10 aasta jooksul ees oodata.

Eestis prognoosib tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust OSKA. OSKA uuringud annavad kõiki majandussektoreid läbivalt infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ja töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise seitsme kuni kümne aasta jooksul.

Millised on tööturu megatrendid järgnevatel aastatel?

OSKA trendikaartidele toetudes on järgnevatel aastate megatrendideks: keskkonnasäästlikkus, digitehnoloogia, üleilmastumine, rahvastikumuutused ja väärtusmaailm. “Vastuseks kiiretele arengusuundumustele ja konkurentsivõimelise positsiooni säilitamiseks tuleb arendada mitmekülgseid oskusi, mis aitavad edukalt toime tulla muutuvas maailmas,” selgitas OSKA uuringujuht Urve Mets.

Megatrendist mõjutatuna muutuvad aina olulisemaks oskused, mis põhinevad keskkonnakaitsel, ringmajandusel ja kestlikkusel. Näiteks rohepööre võib mõjutada ettevõtete senist ärimudelit. Nad peavad arvestama karmistuvate keskkonnanõuetega ning leidma keskkonda säästvaid lahendusi.

Tänapäeva töömaailmas on ka tehnoloogiliste vahendite ja platvormide mõistmine ning efektiivne kasutamine möödapääsmatu. See hõlmab teadmisi pilvetehnoloogiatest, tehisintellektist, suurandmete analüüsist ja küberjulgeolekust ning üldist digitaalset kirjaoskust. Tööturu ja tehnoloogia kiire areng eeldab töötajatelt lisaks pidevat enesetäiendamist ja uute oskuste omandamist.

Mis on üldoskused ning miks on need tööturul olulised?

Tööelu üldoskuste all mõistetakse üldist laadi tegevuste planeerimist ja ellu viimist. Üldiseks muutuvad töötegevused, kui need ei sõltu ametist ega tegevusalast, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ja on ühest valdkonnast teise ülekantavad.

Loovus ja uuenduslikkus on tööandjate seas aina enam hinnatud. “Need oskused võimaldavad leida originaalseid ja innovaatilisi lahendusi ja lähenemisi keerukatele probleemidele, edendada tehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni ning kohanduda kiiresti muutuva maailma nõudmistega,” rõhutas Mets.

Analüüsivõime ja õppimisvõime on samuti kriitilise tähtsusega, sest töötajad mõistavad keerukaid süsteeme ning omandavad kiiresti uusi teadmisi ja oskusi.

Suhtlusoskus, sealhulgas võõrkeelte valdamine, on üleilmastunud maailmas edukaks toimetulekuks asendamatud, muutes koostöö erinevate kultuuride ja keeleruumide vahel sujuvaks.

Tegevuste algatamise oskus ehk initsiatiivikus võimaldab töötajatel kiiresti reageerida muutustele, võttes vastutuse ja juhtides uuendusi oma valdkonnas. “See oskus on eriti hinnatud start-up ettevõtetes ja projektides, kus kiirus ja paindlikkus on edu saavutamise võtmeks,” lisas Mets.

Tulevikku silmas pidades on selge, et üldoskuste arendamine on investeering, mis tasub end ära mitmekordselt.

Y- vs Z- generatsioon – kuidas muutub tööturg ja millised on noorte ootused?

Töömaailm on pidevas muutumises, samuti ka tööturule sisenejate ootused. Tänased Y- (sündinud vahemikus 1982-1999) ja Z-generatsiooni (millenniumi põlvkond) noored peavad oluliseks mõtestatud tööd. Ameerika Z-põlvkonnas läbiviidud küsitlusest selgus, et 87,5% noortest ei pea raha edukuse kriteeriumiks. Lisaks on noortel suurem huvi töötada vabakutselistena ja teha hübriid- ning projektipõhiseid töid.

“Tuleviku tööturul peavad tööandjad pöörama suuremat tähelepanu paindlikule töökorraldusele ja kaugtöö võimalustele, mis on Y- ja Z-põlvkonna jaoks olulised töö- ja eraelu kvaliteedi ja tasakaalu vaatenurgast,” toonitas Mets. Noorem põlvkond peab tööandja valikul oluliseks ka ettevõtte jätkusuutlikkust ja sotsiaalset vastutust.

Lisaks peavad tööandjad vastama Y- ja Z-põlvkonna enesearengu ootustele, pakkudes neile võimalusi oskuste arendamiseks ja karjääri edendamiseks.

Pane oma oskused kirja Europassi CV-sse

Ülikooli, kutsekooli või tööle suundudes läheb tarvis ka CV-d, kus tasub välja tuua omandatud oskused. Õpi- või töörändeks Euroopas on soovitav luua CV Europassi portaalis.

CV koostamine Europassi portaalis on tasuta ja sealt leiab lisainfot ka välismaal õppimise, töötamise, kvalifikatsioonide hindamise ja täiendkoolituste kohta.

Nii haridusportaalist, OSKA veebist kui Europassi portaalist leiab kasulikku teavet tööturu kohta. Lisaküsimuste korral saab mõtteid ja suundi arutada karjäärinõustajaga.