PALJASTUS ⟩ Slava Ukraini tegi mitmel eestlasel näpud rasvaseks

Riigiprokuratuur sai lõpuks kätte dokumendid Slava Ukraini raha saatusest Ukrainas, ülevaade mittetulundusühingu kahe aasta kulude kohta paljastas aga, et annetajate rahast rasvaseid näppe lakuvad ukrainlaste kõrval ka mitu eestlast, kes aga ise saadud summasid suureks ei pea.

«Püütakse jätta mulje, et pahad on Ukrainas ja nad on kaugel. Väidan, et kogu jama keerati kokku ikka siin,» ütles inimene, kes märkas Slava Ukraini raha kohta avaldatud dokumentides anomaaliaid. Uurimisorganitel on nende koha pealt suu lukus. Postimehele andis niidiotsad kätte Slava Ukraini uue juhtkonna püüd olla raha-asjades läbipaistev.

«[Kriminaal]menetlus on alustatud nende tegevuste kontrollimiseks, mis on toime pandud Eestis,» sõnas riigiprokurör Triinu Olev mullu kevadel, kui selgus, et Slava Ukraini on 1,5 miljonit kandnud Ukraina äriühingule ICC Constructions (ICC), mida kontrollis MTÜ toonase juhi Johanna Maria Lehtmega soojades suhetes olnud Hennadi Vaskiv. Vaid nelja kuuga aitas diil firmale kasvatada 250 000-eurose kasumi.

Edasi aga näitas näpp vaid Lehtme Ukraina kaasosaliste peale ja isegi Lehtme enda ülekuulamise kohta ei saanud aasta lõpuni mingit vastust. (ERR 16.11., PM 12.12.2023)

15. jaanuaril riigikogu ees ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE) esimest korda: «Üle on kuulatud kõik hetkel kriminaalasja seisukohast olulist informatsiooni omavad tunnistajad ning kogutud on tähtsust omav dokumentatsioon, mis asub Eesti Vabariigis. Menetluse käigus tuleb veel kontrollida, kas kogu annetustena kogutud raha on kasutatud eesmärgipäraselt või on osa vara seoses Ukraina ettevõtte IC Construction LLC (ICC) tegevusega kuritarvitatud, ja kui on, siis millises ulatuses.» Läänemets mainis veel, et suur osa tõenditest asub Ukrainas.

Riigiprokuratuur kinnitas Läänemetsa juttu ja lisas, et Ukrainast saabunud dokumentide põhjal selgub, kas ja kellele saab kriminaalasjas süüdistuse esitada. Kas Slava Ukraini nõukogu liige Kristo Tohver ütles, et raha väärkasutamise kahtlus puudutab raha, mis on kulutatud Ukrainas? «Mida politsei uurib ja mida meie ei tõstatanud kahtlusena, on see, kas Johanna sealt ise ka mingit [vaheltkasu] sai,» täpsustas ta.

Slava Ukraini juunikuise revisjoni aruandes on detailselt lahti kirjutatud ICCga seotud, aga mitte Eestis tehtud suurkulutused.

Lehtme ei saanudki MTÜs suurimat palka

Alates viimasest intervjuust (PM 28.04.2023), milles Lehtme eitas raevukalt nii armusuhet Vaskiviga kui ka varasemal töökohal valetamiselt, pettuselt ja võltsimiselt tabamist, hakkas avalikkus Lehtmet annetajate raha tasku pistmises kahtlustama.

Mustad pilved olid Slava Ukraini kohale kerkinud juba jaanuaris, kui kahtlustajatele jäi silma teatmik.ee kuvatud töötajate keskmine brutopalk – 4470 eurot. Numbri lükkas ümber Delfi faktikontroll maksuameti andmetega (kõrgeim number küündis 2509ni).

Slava Ukraini avalikustas Lehtme kuupalga – 2000 eurot kuus. Selgus aga, et septembrist 2022 hakkas üks inimene saama Lehtmest märgatavalt rohkem. «Juhatuse liikme tasu 2022. aastal sai Viktoria Indrisova, kes lühikest aega organisatsiooni juhtis ja siis lahkus. Ning tõsi – Viktoria ei ole kunagi olnud äriregistrisse juhatuse liikmena kantud,» ütles Slava Ukraini praegune tegevjuht Anu Viltrop. Vastav leping tal siiski oli, mille järgi maksti 3241 eurot kuus. «Palgapakkumise tegi mulle Johanna-Maria Lehtme, see oli tema otsus,» ütles Indrisova. Ainsana Lehtme kõrval lõpuni vastu pidanud Marlen Tammsaar-Ojametsa palk oli 1767 eurot kuus.

Samal ajal said märtsist augustini töötanud kaks juhatuse liiget kumbki u 1150 eurot kuus.

MTÜ Slava Ukraini pani mullu märtsis üldkoosolekul paika kuueliikmelise nõukogu ning tõi lisaks Johanna-Maria Lehtmele juhatusse Marika Priske. Fotol vasakult Kristo Tohver, Johanna-Maria Lehtme ja Marika Priske. Foto: Taavi Sepp

«Ma ütlesin Johannale, et maksku endale normaalset raha, keegi ei eelda, et peate seda tasuta tegema, sest summad, mis liiguvad, on väga-väga suured,» seletas Tohver tagamaid. Tema sõnul kerkis suvel 2022 vajadus tegevjuhi järele, sest Lehtme ei suutnud ise kogu tegevust ära manageerida.

«Me aitasime talle otsida kandidaate, keegi tuli ja küsis [tegevjuhi kohal] 4000 eurot palka, mis on tegelikult täiesti okei palk arvestades seda, aga Johanna jaoks tundus see kõik liiga suur ja ta tõrjus need inimesed eemale,» seletas Tohver. «Ta ütles, et ta ei kaalu seda, et tema ei ole nõus annetajate raha sellisel kujul maksma. Ta jäi ise 2000 euro peale püsima. See, et Johanna ennast piitsutas – tollel hetkel meile tundus, et see on Jeanne d’Arci mängimine... Kas ta tegelikult kuskilt mujalt endale raha tegi, täna ei ole selle kohta ühtegi tõendit ja ma isegi ei taha sel teemal spekuleerida.»

Praegu on Slava Ukrainil kaks palgalist töötajat, projektijuht Erko Laidinen ja Rait Randoja ning juhatuse liige Anu Viltrop, kes saab kuus 3100 eurot. 2023. aastal on juhatuse tasu makstud kolmekuulise töö eest ka Marika Priskele (ligi 4700 eurot kuus). Projektijuhtide tasu jääb 1000 euro kanti.

Lisaks maksis Slava Ukraini päevaraha Ukraina-käikude eest, mis kerkis suureks 2023. aasta alguses. Viltropi andmeil neelasid lennud, transport ja hotellid 2023. aastal 42 931 ja päevaraha 5032 eurot, 2022. aasta kulud olid vastavalt 12 511 ja 1450.

Raamatupidamine mitmekordse hinnaga

Slava Ukraini 2022. aasta aruandes torkab silma kulurida «mitmesugused tegevuskulud», mille alla käivad kontori, raamatupidamise, reklaami jms kulud. Slava Ukrainil laiutab sel real 262 714 eurot. Slava Ukrainiga raamatupidamislikult sarnaseim MTÜ, heategevusfond Kingitud Elu sai hakkama 36 396 euroga.

Kui Kingitud Elu aruandes on tegevuskulud ka lahti kirjutatud, siis Slava Ukraini aruandes just see lisa puudub. Samuti puudub see sügisel avaldatud revisjoniaktis. Postimees pidi korduvalt küsima, et see detailne lisa kätte saada.

Sellest selgus, et vaatamata revisjoni ohtratele etteheidetele ripa-rapa raamatupidamise, kadunud või puudulike dokumentide kohta on Slava Ukraini maksnud raamatupidamise eest suuri summasid.

2022. aastal kulus kümne kuuga 16 708 eurot, 2023. aastal aga 40 916 eurot ja lisaks eelmise aasta aruande eest 5616. Revisjonile kulunud 17 423 eurot on seejuures tagasihoidlik summa.

Tulude struktuurilt sarnane (palju pisiannetusi kokku 3,5 miljonit, SUl 4,7 miljonit) Kingitud Elu kulutas 2022. aastal raamatupidamisele, aastaaruandele ja lisaks ka auditile kokku 15 600 eurot. MTÜ juhi Toivo Tänavsuu selgitusel maksab raamatupidamine ilma erakorralise auditita alla 10 000 euro aastas.

Slava Ukraini finantsjuht Kristjan Mesipuu. Foto: Facebook

Slava Ukraini maksis raamatupidajale juba 2022. aastal ligikaudu kaks korda heldemalt. 2023. aasta esimeses pooles aga juba ligi viis korda, u 4100 eurot kuus.

«See summa kujunes välja seoses projektijuhtide palkadega, kelle palgafondi võtsime aluseks ja arvestasime finantsjuhi palgaks,» selgitas asja Slava Ukraini finantsjuht Kristjan Mesipuu. «Mõned nädalad hiljem pakuti ka raamatupidamise ülevõtmist meie ettevõttele, millega nõustusime ja võtsime ühe inimese juurde, millest ka tasud. Ka töö maht individuaalsete annetuste sissekandmistega oli märkimisväärne.»

Pärast Lehtme ümber lahvatanud skandaali, kui annetused Slava Ukranile kokku kukkusid – juulis laekus vaid 5774 eurot – jätkus raamatupidaja ülekuldamine: juulis 3542 ja augustis 3926 eurot.

Slava Ukraini juhataja Anu Viltrop. Foto: Sander Ilvest

Asi muutus, kui juhiks sai Anu Viltrop. Kuus makstakse 1260 eurot (koos käibemaksuga). Viltropi sõnul väheneb summa nüüd veebruarist veelgi: «600 ja 1000 euro vahele jääb tasu, pluss käibemaks, mis võiks olla enam-vähem realistlik hind, arvestades meie kannete arvu ja käibemaksutagastusi.»

Raamatupidamisfirma jätkab siiani

Slava Ukrainile teeb raamatupidamist ikka veel Lemon Squeezy OÜ juba alates 2022. aasta sügisest, kui Johanna-Maria Lehtme hakkas suunama raha Hennadi Vaskiviga seotud äriühingusse (ICC) ja endised kaasvõitlejad Slava Ukrainist lahkusid.

Lemon Squeezy OÜ omanikud on Kristjan Mesipuu ja Heleri Parkala, kes on kodulehel kirjas vastavalt kui Slava Ukraini finantsjuht ja raamatupidaja. Mõlemad on ka MTÜ Slava Ukraini liikmed.

Endised vabatahtlikud on kinnitanud, et Slava Ukraini finantsasjadega tegeles ainult Lehtme. Nad ei osanud öelda, milline roll oli Parkalal ja Mesipuul.

«Kui Kristjan tuli pardale Johanna ajal, siis sisuliselt ta täitis finantsjuhi ülesandeid: aitas kavandada rahavoogu, sel silma peal hoida ja kõike muud lisaks raamatupidamisele,» selgitas Viltrop. «Mulle on Kristjan ise öelnud, et tehti selline arutluskäik, et ta ei tulnud tööle, vaid esitas arved ja siis ta sai umbes sarnase palgafondi, nagu teised said töölepingu eest. Kuigi Kristjan oli finantsjuhina tööl, siis otsustusõigust minu hinnangul nagu finantsjuhil tal ei olnud, arvestades, kuidas dünaamika töötas. Otsuseid tegi ikkagi Johanna.»

Mesipuu ise ütles: «Varem tegin ka ülekandeid, nüüd oleme teinud neljasilma printsiibi juhatusega, kellega koos ülekandeid teeme. Peame arhiivi jms, tavaline raamatupidamislik tegevus. Esialgu võeti meid nii raamatupidamist kui ka finantsjuhtimist tegema, nüüd pakume ainult raamatupidamist.»

Dnipro linnas annavad üle autot, ATVd, CAT 7 žgutte ja lohistusmatte Khartiia brigaadile Slava Ukraini projektijuht Erko Laidinen, Anu Viltrop ja üks Ukrainas elav eestlanna. Foto: Erakogu

Kuigi Slava Ukrainis tegutses kaks läbi äriühingu suurt tasu saavat inimest, on MTÜ kohta tehtud revisjoniakt täis kaebusi just pilla-palla raamatupidamise kohta: «Me ei tuvastanud ostetud generaatorite jm kaupade üleandmis-vastuvõtmisakte täies mahus.», «Me ei tuvastanud meile esitatud dokumentide hulgast kulude algdokumente 133 471 grivna ehk u 3 563 euro ulatuses.» «Dokumente, mida revisjonis uuriti, ei olnud Slava Ukrainil alati endal kohe võtta, vaid neid tuli tehingupartneritelt tagantjärgi välja küsida» jne.

Revidentide hinnang on ühene: «Juhatuse kontrollis raamatupidamise korraldamise üle esineb puudusi. Mõistliku aja jooksul peab olema võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja muudest olulistest asjaoludest, sh tuludest, kuludest, varadest ja kohustistest. Soovitame vaadata üle raamatupidamise korraldamise ja dokumentide liikumise protsessi.»

«Põhjendus lihtne, oleme neid korduvalt palunud, kõiki dokke ja üleandmisakte ei suudetud alati kohe anda, vastutavad isikud olid pidevalt Ukrainas ja lähetuse tšekid saime võimalikel hetkedel, ilusti küll kokku panduna, kuid asjad paratamatult venisid pidevalt. Samuti üleandmisaktidega osad tulid kohe, mõned tulid n-ö mööda teed ja hiljem postiga või tõi keegi Ukrainast need ära, seega polnud ka alati kohe sellel hetkel,» vastas Mesipuu etteheidetele.

Ka Mesipuu enda ettevõtetel on probleeme. Üks tema osalusega ettevõte on maksuametile võlgu üle 8700 euro ja teine 7 795 eurot. Kolmel tema osalusega firmal on kustutamishoiatus ja üks on likvideerimisel.

Miks jamade selgumisel raamatupidajat ei vahetatud? «Kui kriis pihta hakkas ja meie organisatsiooni üle võtsime, siis Johanna loobus koostööst suhteliselt kiiresti. Kristjan seda ei teinud. Kristjan oli meie ainuke viis saada aru, saada kätte dokumentatsioon, mis organisatsioonis on toimunud,» selgitas Kristo Tohver. «Selle tõttu kohe alguses me ei läinud tema ja Johanna vahelisi kokkuleppeid muutma, [palga]numbreid vähendama. Tema pani kokku väga palju seda materjali, arveid ja raamatupidamist ja lepinguid, mis politseisse läks. Meil oli esialgu vaja, et Kristjan oleks organisatsioonis alles, sest vastasel juhul ei oleks me saanud üldse millelegi jälile.»

[Raamatupidamises] ei olnud midagi kriminaalset, Johannale ei makstud sealt kickback‘i vähemalt meie uskumuste järgi

Slava Ukraini nõukogu esimees Kristo Tohver

Tohver ei kahtle enda sõnul Mesipuu aususes ja Mesipuu firmale makstud raha suurus pole tema jaoks oluline. «[Raamatupidamises] ei olnud midagi kriminaalset, Johannale ei makstud sealt kickback‘i vähemalt meie uskumuste järgi,» ütles Tohver. «Ta võis vabalt palgata Kristjani liiga suure summa eest, aga me ei ole seda eraldi arutanud. Kristjan on olnud kogu aeg koostööaldis, aidanud meid nii revisjonis kui ka pärast ja tulnud väga selgelt ka hindades vastu. Kuni sinnamaani, kus tema roll on totaalselt teisenenud.»

E-poe tegija sai hiigelsumma, pood tolmub riiulil

Pärast Lehtme skandaali algust loodud Slava Ukraini nõukogusse valiti veel üks varju jäänud isik – Mait Mäesalu. Slava Ukraini kodulehel märtsis 2023 IT-juhina kirjas olnud mees on mh olnud Forus Grupi juhatuse liige ja Coopi E-kaubanduse juht, praegu on ta Klick Eesti ärimüügijuht.

Mäesalule ja tema naisele kuuluv Kaks&Seitse OÜ arendas Lehtme tellimusel Slava Ukraini e-poodi kokku 18 318 euro eest. Võrreldes netis pakutavate e-poodide tegemise hinnaga – mõnisada eurot, peenem 1000, rätseplahendus 5000 – 10 000 – paistab see röögatu hind.

«Eesmärgiks oli tekitada kõrvaltulu teenimise võimalus, müües logodega T-särke jms kraami. Juhtus nii, et e-pood sai peaaegu valmis, T-särgid 11 291 euro eest ostetud ja siis puhkes skandaal ning e-pood jäi soiku. Olen proovinud leida e-poele ostjat, aga valmis e-poe müümine on olnud keerukam kui pealtnäha paistab,» seletas Viltrop.

«See tundus loogiline, et tehti mingi asi tulu saamise eesmärgil, meil muid kahtlusi e-poe ja Maidu suhtes ei olnud,» kommenteeris krõbedat hinda Tohver, kuid tunnistas: «Slava ei olnud selgelt võtnud võrdlevaid pakkumisi selle tegemiseks.»

Ei saa kuskilt 200 euro eest! Vaadake, mis raha eest Selver tegi endale e-poe.

Slava Ukraini MTÜ liige, nõukogu endine liige Mait Mäesalu

«No seal oli muid asju ka sees, aga oli küll niisugune asi,» tunnistas Mäesalu e-poe kohta. E-poe tegemine maksab ju mõnisada eurot? «Ma olen E-kaubanduse juhatuse esimees, ei saa kuskilt 200 euro eest! Vaadake, mis raha eest Selver tegi endale e-poe.»

Selver on tohutu suur ettevõte, me räägime heategevuslikust MTÜst. «... saan aru, et te tahate jälle negatiivse uudise Slava teemadel üles push‘ida?»

Me küsime lihtsalt, millest see hind tuli. «See e-pood ei jõudnud kunagi laivi, sest et see kõik läks vastu taevast. Kuna praegusel juhatusel ja nõukogul puudub huvi sellega edasi minna, siis see projekt seisab riiuli peal. Pidime hakkama müüma T-särke, igasugust nänni Slava Ukraini logoga. Mõte oli, et ostame viieeuroseid T-särke ja müüme neid saja euroga. Kõik, mis vahelt tulnuks, pidi minema annetuseks. See oli idee, mida teie Postimees Grupp pidi toetama.»

Seda küll, aga teie firmale maksti 18 000. «Mulle maksti selle eest, et me selle valmis ehitasime. See ei oleks kujunenud nii kalliks, kui kõik ei oleks läinud vastu taevast. Kõik hakkas venima. See pidi kuuajane projekt olema, aga kolm kuud läks. Esialgu pidi see välja tulema jõulude ajal, aga läks stoppi, sest kuskilt oli kuulda, et mingi jama on tulemas. Järgmine hetk pidi tulema vabariigi aastapäeva eel, kuid siis hakkasid valimised peale tulema ja siis oli juba kindel, et tuleb mingi jama. Lõpuks ei jõudnudki see asi välja.»

Mäesalu hindas, et kui oleks olnud Slava usaldusväärsus ja Postimehe meediatugi, oleksid särgid läinud kaubaks alla nädalaga.

Ikkagi, miks e-pood nii kallis oli? «Tavalise e-poe pakkumine algab 10 000st. No tegelikult saab tasuta ka e-poe teha, kui ise valmis teed. Aga mina olin projektis sees alates sügisest. Ütlesin mingi hetk, et ma ei saa ka enam lõputult tasuta teha asju. Kaks projekti tegimegi tasuta, aga kui öeldi, et tee kolmas ka, lõputult ei saa teha, noh.

See polnud e-poe loomine, see oli tegelikult kogu e-poe projekti juhtimine. Kõik asjad ses projektis, mis polnud füüsilised asjad, me põhimõtteliselt kauplesime tasuta välja. Kauplesin oma tutvusi kasutades välja e-poe platvormi loomise, serverid-asjad, disaini. Kokkulepe oli, et 5000 eurot kuus+käive.

Maksimaalselt oli esialgu kokkulepe kuni kolm kuud. Edasi oli küsimus, kuidas projekt käima läheb, et kas tuleb võtta eraldi inimene tööle, kes hakkab pakke pakkima ja välja saatma. Oli kokkulepe, et pidin esimesed kuud seda tegema, aga mul polnud mingit huvi oma kvalifikatsiooniga jääda seda tegema.

Ideaalis oleks pidanud olema kuu ajaga projekt väljas. Aga venis ja tegelesime kolm kuud valdavalt muude asjadega, lootuses, et Slavat õnnestub päästa.»

Jäi mulje tasuta tööst

Kaks&Seitse OÜ on esitanud Slava Ukrainile arve Lootuse jõulupakkide projektis – 4200 eurot. Mille eest? «Ei tea,» vastas Viltrop. «Leppisime kokku, et kui projekt toob sisse üle teatud summa, siis projekti osapooltel on õigus saada töö eest mingi tasu. Mina juhtisin tehnilise lahenduse ehitamist, et projekt jõuaks laivi. Postimehe poolt oli meedialahenduse juhtimine,» selgitas Mäesalu.

Postimehe teada oli Mäesalu ja programmeerimisfirma Solutional OÜ ühe omaniku Jarmo Pertmani panus eraldi jõulupakkide lehekülje lootus.slava.ee loomine. Projektiaruteludel osalenud Postimehe töötajatele jäi mulje, et Mäesalu ja Pertman tegid lehe annetusena ehk tasuta. Solutionali logo on koos Postimehe omaga toetajate nimekirjas.

Ometi esitas ka Solutional 4572-eurose arve. «Oli kaks eraldi projekti (ka kampaanialeht «1000 kangelast lumes» – Ü. H.), milles osalesid kaks arendajat ja projektijuht ka,» selgitas Pertman. «See ikkagi päris tasuta ei olnud, aga ikkagi kõvasti odavam turuhinnast. Oli hästi palju nüansse ja hästi palju kommunikatsiooni osapoolte vahel, see oli keeruline, nõudis hästi palju aega. Tehniliselt on see nii lihtne lahendus kui võimalik, väga suurt külastajaskonda toetav lahendus.»

Kas veebihaldus on kallis või odav?

Slava Ukraini maksis selle kuuni 800 eurot kuus sotsiaalmeedia haldamise eest.

Slava Ukraini FB lehel on jaanuari jooksul tehtud 17 postitust fotode või videoga (osa ka Instagramis). Jaanuaris 12 postitust teinud Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu ütles, et neil on postitamine töötajate palga sees. Kuna sotsiaalmeediahaldus pole raketiteadus, teevad ka teiste heategevusühenduste töötajad reeglina ise end reklaamivaid postitusi.

Slava Ukraini sotsiaalmeediasisule sarnase halduse eest küsitakse 300–450 eurot. Näiteks siin, siin ja siin.

Viltropi ja Tohvri hinnangul on aga 800 eurot kuus odav. «800 eurot kuus firmale makstavast arvest – võta pool [maksudena] maha, see on sisuliselt 400 eurot kuus, et vastutada Slava Ukraini-suguse organisatsiooni sotsiaalmeedia eest – see on väga väike summa.», ütles Viltrop.

«Saad sada eurot nädalas selle eest, et hoiad organisatsiooni sotsiaalmeediat elus. Saja euro eest, sorry, mina küll ei teeks seda mitte mingil juhul,» lisas Kristo Tohver.

Salapärased konsultatsioonid neelasid ligi 31 000 eurot

2022–2023 on Slava Ukraini maksnud «konsultatsioonide» sildi all kokku 30 978 eurot.

«2023. aastal on konsultatsioonide all arved laos abistamise eest ning psühholoogi teenus (kulutabeli järgi 368 eurot – Ü. H.) ning juriidiline abi skandaali lahtirullumise ajal,» selgitas Viltrop. «2022 all on kindlasti psühholoogi ja traumateraapia teenus, abi laos.»

Viltropi sõnul on konkreetse sildiga konsultatsioone pakkunud Sensus ETC (psühholoogia) ja TGS Baltic (õigusabi). Millist konsultatsiooni pakkus aga 500-euroste arvete eest OÜ Marketera (omanik Katriin Tralla), kel on majandusaasta aruanded esitamata 2020. aastast? Registri järgi on tegu reklaamiagentuuriga. Tralla ütles, et esitas arveid kokku tuhande euro eest, teenuse sisu ta ei täpsustanud.

«Ma kahtlustan, et Marketera käis laos lihtsalt abis ja esitas arveid. Samamoodi selline ettevõte nagu Wicked,» ütles Viltrop.

«Tegime üht-teist väikest masinate juures ja aitasime laos,» ütles Wicked OÜ üks omanikest Arnold Kohala, ametilt autode hooldusmehaanik.

Tähelepanuväärne on, et Viltropi ametisse saamise järel on mis iganes konsultatsioonidele kulunud null eurot.

Postimees helistas eile Ukrainasse Lehtme abikaasale Vitalile, kes lubas edastada Lehtmele Postimehe kommentaarisoovi, kuid eile õhtuks ei olnud Lehtme Postimehega ühendust võtnud. Telefoninumber, mida Lehtme kasutas varem Eestis, enam ei tööta.

Reporteritööd aitas teha Priit Pullerits.