ÜLLATUS ⟩ Pevkuri eelistus kaitseväe ülema kohale on kolonel Merilo

Kolonel Andrus Merilo. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) esitab Martin Heremi järglasena kaitseväe juhataja kohale 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo.

Seni on avalikkuses spekuleeritud eelkõige diviisiülema Veiko-Vello Palmi ning kaitseväe akadeemia ülema Vahur Karuse nimedega. Pevkuri eelistus on aga 1. jalaväebrigaadi kolonel Andrus Merilo. Täna hommikul tutvustas Pevkur 50-aastast Merilot ka peaminister Kaja Kallasele (RE) ning hiljem ka president Alar Karisele.

Andrus Merilo Foto: Ardi Hallismaa, Kaitsevägi

Pevkur: Merilo tunneb kaitseväge läbi ja lõhki

«Olen viimase kuu jooksul kohtunud paljude kaitseväelastega ja täna tutvustasin oma ettepanekut nii Vabariigi Presidendile, peaministrile, valitsuspartnerite juhtidele kui ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Nende kohtumiste tulemusena on mul kujunenud veendumus esitada kaitseväe juhataja kandidaadiks kolonel Merilo,» ütles kaitseminister Pevkur.

«Kolonel Merilo senine, rohkem kui 30 aasta pikkune teenistuskäik kinnitab, et tegemist on Eesti kaitseväge läbi ja lõhki tundva mehega, kelle sõnal on kaal nii kaitseväes kui väljaspool. Merilod teades ja tema iseloomustamiseks kuuldut arvestades olen veendunud, et Eesti kaitsevägi saab endale väga tugeva juhi, kellele vägi on valmis järgnema ja keda rahvas on valmis kuulama,» täiendas Pevkur.

Kaitseminister lisas, et on arutanud juunis kaitseväe juhatajana lõpetava kindral Martin Heremiga võimalust, et kui kolonel Merilo saab Vabariigi Valitsuse toetuse, võiks ta asuda brigaadikindralina üleminekuperioodiks kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale. Merilo brigaadikindraliks ülendamist toetab ka Vabariigi President.

«Minu soov on, et Eesti järgmiseks kaitseväe juhatajaks saaks kaitseväelaste hulgas hinnatud ja pädev ohvitser, kes on kaasaegse strateegilise vaatega ning kellel on erinevate üksuste juhtimise ja liitlastega koostegutsemise kogemus. Temast peab kujunema oluline sõjaline nõuandja peaministrile, valitsusele, aga samuti minule, nii nagu seda on olnud kindral Herem. Usun, et valitsus teeb siin õige valiku,» ütles president Karis. «Kindlasti peab kandidaadil olema ka parlamendi riigikaitsekomisjoni toetus.»

Merilo on praegu diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ning olnud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Merilo on lisaks juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.

Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Merilo on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ning Iraagis.