Jaan Poska maja ehk suurmehe kodu ja Tartu rahu häll avas laupäeval esimest korda oma uksed kõigile huvilistele ning seda võimalust kasutasid sajad inimesed.
FOTOD ⟩ Jaan Poska maja avas esimest korda kõigile huvilistele uksed
Kella 13.15 seisuga oli Poska majaga tutvumas käinud 375 inimest.
Eesti esimene välisminister ja diplomaat, Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel Jaan Poska elas Kadrioru majas koos oma abikaasa ja kaheksa lapsega.
Eesti asja ajas Poska ka koduseinte vahel, võõrustades Eestimaa kubermangu juhina 1917. aastal mõttekaaslasi, kelle eesmärgiks oli Eesti omariiklus. Poska kinnistas selle Tartu rahuläbirääkimistel, mille tulemusena tunnustas Nõukogude Venemaa de jure Eesti iseseisvust. See avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
Seetõttu võib Jaan Poska maja pidada omamoodi ka Tartu rahu hälliks. Poska elas seal aastatel 1908–1920 kuni oma surmani kõigest kuu aega peale Tartu rahu sõlmimist.
Poskade kodus koos käinud Tallinna eestlaste salongi hingeks oli Jaan Poska abikaasa Constance, kelle huvi antiikmööbli vastu õhkub ka maja praegusest sisustusest, mis on kujundatud Poska kodust säilinud fotode järgi. Üksikuid detaile ja esemeid maja algsest sisustusest on alles praegugi.
Poska mälestustoas eksponeerib Jaan Poska Mälestusfond fotosid ja dokumente Tartu rahu ja Poska perekonna kohta ning Poska järeltulijatelt fondile antud esemeid.
Lagunenud ja hävinemisohus Poska maja taastas Tallinna linn 2008. aastal. Tegutses ju Poska enne Eesti omariiklusele pühendumist Tallinna linnapeana, olles linna elu korraldamisel tõhus ja uuenduslik. Alates sellest ajast täidab Jaan Poska maja Tallinna esindushoone funktsiooni.
«Jaan Poska majas võõrustatakse Tallinna linna külalisi ja korraldatakse pidulikke vastuvõtte, kuid niisama majja sisse astuda ei ole saanud. Sestap on mul eriliselt hea meel esimest korda avada uksed kõigile huvilistele, kes soovivad selle kauni ja huvitava hoonega tutvuda,» ütles maja perenaine Tiia Juhkam.