FOTOD ⟩ Tsahkna ja endised välisministrid: Euroopa agressioonisõjas on kaalul Euroopa tulevik

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja 16 Eesti endist välisministrit allkirjastasid reedel Tallinnas kunagise välisministri Jaan Poska majas Tartu rahu 104. aastapäeva puhul ühisavalduse, milles märkisid, et Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on kaalul kogu Euroopa tulevik.

Välisministrite allkirjastatud ühisavaldus keskendub Eesti välispoliitilistele saavutustele ja diplomaatia rollile muutuvas maailmas.

«Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks tuleb toetada Ukrainat ning me ise peame hoidma ühtsust, nii kodus kui liitlaste seas. Diplomaatial on praeguses pingelises olukorras eriti vastutusrikas roll. Kuid ka tänapäeva diplomaatia ei saa toimida vaakumis,» märkisid välisministrid avalduses.

Avaldusele kirjutasid alla välisminister Margus Tsahkna ning endised välisministrid Eva-Maria Liimets, Urmas Reinsalu, Sven Mikser, Jürgen Ligi, Marina Kaljurand, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Paet, Rein Lang, Kristiina Ojuland, Toomas Hendrik Ilves, Raul Mälk, Siim Kallas, Riivo Sinijärv, Jüri Luik, Trivimi Velliste ja Jaan Manitski.

Enne kogunemist Poska majas toimus Kardiorus Luigetiigi ääres Tartu rahulepingule Eesti poolt alla kirjutanud Jaan Poska monumendi juures Tartu rahu aastapäeva mälestustseremoonia. Üritusel kõnelesid välisminister Margus Tsahkna ja välisministeeriumi uus teenistuja Artur Tänna.

Välisministrite avaldus täismahus

Täna 104 aastat tagasi kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping oli Eesti diplomaatia triumf, aga see oli ka Eesti rahva vabadusetahte ja Eesti sõjameeste kindlameelsuse triumf.

Diplomaatia ei saa olla edukas vaakumis. Et diplomaatia õnnestuks, peab sel olema kindel seljatagune. Vabadussõja-järgses Eestis see nii oli: meie võitlejad olid liitlaste toel löönud vastased me maadelt ja rahvas seisis veendunult nende põhimõtete eest, mis kõige tabavamalt on kokku võetud „Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele“.

104 aasta jooksul on palju muutunud. Oleme tänaseks sidunud end demokraatliku maailma peamiste organisatsioonidega ning ankurdunud tugevamalt Euroopasse kui kunagi varem. Tähistame sel aastal 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga – see tähendab teetähist, mille nimel meie diplomaatia aastaid pingutas ning mis võimaldab meil täna end nii julgeolekus kui majanduses palju kindlamalt tunda. Saame olla uhked nende ja muude Eesti välispoliitiliste saavutuste ja neisse panustanud diplomaatide üle!

Ohud Euroopa julgeolekule pole kadunud. Ka praegu on Euroopa pinnal sõda ja nagu toona, nii ei puuduta ka see sõda ainult üksikuid riike. Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on kaalul kogu Euroopa tulevik. See sunnib meidki küsima, kas laseme Euroopale peale suruda imperialismist kantud jõupoliitikat või tahame Euroopat, kus suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus kehtivad ka tegelikkuses ning kus agressioon jääb ajaloo prügikasti. Eestile on need elulised põhimõtted ja meie vastus on selge – me ei luba agressoril võita.

Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks tuleb toetada Ukrainat ning me ise peame hoidma ühtsust, nii kodus kui liitlaste seas. Diplomaatial on praeguses pingelises olukorras eriti vastutusrikas roll. Kuid ka tänapäeva diplomaatia ei saa toimida vaakumis.

Täname kõiki Eesti diplomaate ja nende peresid ning kõiki neid inimesi, kes Eesti eest on seisnud ja seisavad. Eesti sisepoliitilised vaidlused peavad toimuma koduste seinte vahel; välismaal oleme kui üks. Vaba Eesti, kindlalt vabas Euroopas.