/nginx/o/2012/01/16/915032t1h64df.jpg)
Kui eelmisel aastal jättis esimeses kvartalis liikluses elu 19 inimest, siis tänavu on hukkunud juba 27 inimest. Politsei paneb liiklejatele südamele hoida kinni piirkiirusest, istuda rooli kaine ja puhanuna, kinnitada turvavöö ning veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras.
Politsei andmetel toimus käesoleva aasta kolme esimese kuuga liiklusõnnetusi kokku 256. Eelmisel aastal oli see arv 241. Liiklusõnnetustes sai tänavu viga 311 inimest, mullu 333 inimest. Märtsi lõpuks oli liikluses hukkunud 27 inimest, mullu 19.
«Liiklusõnnetuste statistika näitab, et sagenevad teelt väljasõidud (nn ühesõidukiõnnetused) ja õnnetused jalakäijatega,» kommenteeris politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher. «Kolme esimese kuu surmaga lõppenud õnnetuste peamisteks põhjusteks on joobes juhtimine ja jalakäijate puhul helkurita liiklemine.»
Jaanuaris hukkus liikluses 8 inimest, kellest 4 viibisid sõidukis kaasreisijana. Jaanuari raskemais liiklusõnnetuses, mille põhjustas kahe sõiduauto kokkupõrge, hukkus 3 inimest, sh mõlema sõiduki juhid. Esialgse info kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuht alkoholijoobes.
Veebruaris hukkus 9 inimest. Veokite osalusel toimus 3 liiklusõnnetust, milles hukkus 4 inimest. Veokitega liiklusõnnetuste puhul toimus kahel juhul kokkupõrge vastutulevate sõidukite vahel (sõiduauto ja veok) ja ühel juhul sõitis sõiduauto juht ette peateel liikunud veokile. Hukkusid sõiduautodes viibinud inimesed.
Veebruaris hukkus ka 3 jalakäijat ja 1 jalgrattur. Politsei hinnangul oli probleemiks enda nähtavaks mittetegemine, st helkuri puudumine.
Märtsis oli liiklusõnnetusi kokku 69 (2011. aastal 70), neis on viga saanud 82 inimest (2011. aastal 88) ja hukkus 10 inimest (2011. aastal 5).
Kümnest hukkunud inimesest olid 5 jalakäijad. Neist omakorda 3 jalakäijat hukkusid pimedal ajal, neil puudusid helkurid.
«Kaks surmaga lõppenud liiklusõnnetust olid tingitud teelt väljasõitmisest (nn ühesõidukiõnnetused),» lisas Vaher. Ühes nendest liiklusõnnetusest hukkus juht, teises kaasreisija.
Vaheri väitel oli esialgse info põhjal kaasreisija surmaga lõppenud õnnetuse põhjustanud juht tarvitanud alkoholi. Traagilise punkti märtsikuule pani liiklusõnnetus, kus sõiduauto ja veoauto kokkupõrkes hukkus kaks inimest.
Vaher seletas, et kevade saabudes paneb politsei liiklejatele südamele hoida kinni piirkiirusest, istuda rooli kaine ja puhanuna, kinnitada alati turvavöö ning veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras. Jalgratturitel ja jalakäijatel palub politsei olla eelkõige tähelepanelik ning teha ennast sõidukijuhtidele nähtavaks.
«Selle nädala talvistest ilmaoludest tingituna ei soovita politsei suverehvide alla panemisega kiirustada ning soovitab liiklejatel olla äärmiselt ettevaatlik,» ütles Vaher. «Paljud on jõudnud juba sõidukitele suverehvid alla panna ning võivad sellest tingituna liiklusohtlikke olukordi põhjustada.»
Ta rõhutas, et enne aprilli lõppu politsei naastrehvide kasutajaid trahvima ei hakka.
Alates 2001. aastast on kõige väiksema hukkunute arvuga olnud 2010. aasta, mil liiklusõnnetuses jättis elu 79 inimest. Kuigi juba järgmisel aastal suri 101 inimest ja tänavunegi aasta ei näita langustrendi, kinnitas valitsus aasta alguses ambitsioonika plaani vähendada liikluses hukkunute arvu veerandi võrra.
Kava järgi peaks tuleb saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013–2015 keskmise väärtusena 1500 inimest aastas.
Seejuures seab Euroopa Liidu uus liiklusohutusprogramm aastateks 2010-2020 Eestile omakorda üsna ambitsioonika eesmärgi: Eestis ei tohiks 2020. aastal liikluses hukkuda enam kui 39-40 inimest.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)