TUNNUSTUS KIRGLIKU TÖÖ EEST ⟩ Postimehe silmapaistvamad lood ja tegijad teie ees

Kui ajakirjanik täidab oma ametiülesandeid, siis peab ta alati olema võimeline igasuguseks reageeringuks, olgu suuga või sulega. Ükski ootamatus ei tohi teda reast välja lüüa.

Arno Raag (1904–1985), Postimehe ajakirjanik 1928–1940

Jaan Tõnissoni meediaauhindade tänavused võitjad on selgunud. Palju õnne! Õnnesoovid ka nomineeritutele!

Valdkondlike preemiate nominatsiooni auhinna suurus on 500 eurot, laureaatidel aga 1000 eurot (bruto). Lisaks ootab ees veel üks suur tänuüritus, kus antakse üle Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia ja aasta noore ajakirjaniku tiitel.

Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia nominendid on Aime Jõgi (Tartu Postimees), Loora-Elisabet Lomp (Postimees), Neeme Raud (Kuku Raadio/Kanal2), Mart Raudsaar (Postimees) ja Mikk Salu (Postimees). Aasta noore ajakirjaniku preemia nominendid on Ketlin Kruse (Elu24), Meinhard Pulk (Postimees) ja Alexandra Saarniit (Postimees).

Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia ja aasta noore ajakirjaniku laureaadid kuulutatakse välja 6. veebruaril Postimehe arvamusliidrite lõuna konverentsil.

Aasta noore ajakirjaniku nominendi preemia on 500 eurot ja laureaadi preemia 2000 eurot (bruto). Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhinna nominendi preemia on 2000 eurot ja laureaadi preemia 8000 eurot (bruto).

Jaan Tõnissoni Postimehe Fond annab juba neljandat aastat välja meediaauhindu, millega tunnustatakse 18 valdkonna parimaid töid ja tegijaid.

Aasta veebihunt

Brita-Maria Alas, Christopher Aloe, Carlos Kleimann, Külli Kapper, Margus Paaliste. Wagneri mässu kajastamine

Digitaalne meeskonnatöö

Vasakult paremale: Christopher Aloe, Carlos Kleimann, Brita-Maria Alas, Külli Kapper ja Margus Paaliste. Foto: Tairo Lutter

Mulluse võidupüha hommik tõotas uudistevaest pikka nädalalõppu. Ekstravagantse Titanicule sukeldamise masina Titani tükid leiti umbes selleks ajaks üles ja paistis, et suur osa lugejaist võtab nüüd väikse pidutsemispausi.

Kuni 23. juuni õhtupoolikul, umbes ajal, kui enamik eestlasi oli juba grillvorstid poest ära toonud ja maale lõket ootama sõitnud, otsustas Jevgeni Prigožin käima tõmmata Wagneri mässu. Järgnenud lugejate arv näitab, et üle Eesti laiali sõitnud rahvas võttis jaaniööl ja kogu järgnenud nädalavahetusel väga sageli telefoni taskust välja, et saada Postimehest värsket infot toimuvast.

Nagu lugejadki, olid mööda Eestit laiali ka ajakirjanikud, kes uudised ja arengud nendeni tõid. Tegu oli ideaalse näitega, kui kiiresti suutsid ka graafiku järgi puhkavad inimesed mobiliseeruda ja kui sujuvalt võib meeskonnamäng kulgeda seisus, kus ühises ruumis viibitakse vaid selle sõna digitaalses mõttes. Evelyn Kaldoja

Aasta veebilahendus

Heleri Kuris, Aarne Seppel, Hardo Kampus. Riigikogu valimiste tulemuste kogumise ja kuvamise rakendus

Perfektsionism kuubis

Heleri Kuris ja Aarne Seppel on Postimehe interaktiivse võime tagamise raudvara. Foto: Tairo Lutter

Valimisööl istuvad tuhanded inimesed arvutis või telefonis ja põrnitsevad pingsalt ekraani: tahaks silmapilk teada, kuidas läheb enda kandidaadil, kas lemmikerakond toob kastanid tulest nii kodu-valimisringkonnas kui ka terves Eestis.

Silmad ja aju töötavad täisvõimsusel, et kogu mängu hoomata. Kuidas soovitud infost kõige kiiremini kõige selgem pilt silmade ette kuvada, on suur professionaalne väljakutse.

Postimehe veebitiim üllatas 2023. aasta riigikogu valimiste tulemuste rakendusega mitme nurga alt. Poliitikahuvilise silma paitab lahendus, et ühel pildil saab silm korraga haarata kogu Eesti ja samas valimisringkondade tulemusi lihtsate erakonna-pallikestena. Samas on olemas ka tavaline protsendivariant, edetabelid ja oma kandidaadi otsimise võimalus. Hiljem on lisandunud valitute näod erakondade kaupa. Perfektne lahendus ka perfektsionistidele. Ülle Harju

Parim Postimehe uuriv lugu

Margus Martin, Mikk Salu, Meinhard Pulk, Ülle Harju, Margus Hanno Murakas. Slava Ukraini kahtlased tehingud

​Mädapaise sügavaks ajajad

Vasakult paremale: Ülle Harju, Hanno Margus Murakas, Meinhard Pulk, Margus Martin ja Mikk Salu. Foto: Tairo Lutter

Mädapaisete avamine on nii ebameeldiv kui ka vajalik, eriti kui paise on varjutatud ingelliku kuvandiga. Margus Martin, Mikk Salu, Meinhard Pulk, Ülle Harju ja Margus-Hanno Murakas alustasid Slava Ukrainit puudutavate lugude kirjutamiseks tõelist detektiivitööd nii Eestis kui ka kaugel Ukrainas. Nad üritasid aru saada, kas rindekiirabiautode projekt oli ka tegelikult selline, nagu Slava Ukraini juht seda paista lasi. Lõpuks selgus, et Johanna-Maria Lehtme mittetulundusühing kulutas rindekiirabide hankimiseks ja ümberehitamiseks kordi suuremaid summasid, kui tegelikult võinuks kuluda.

Katastroofi suurust mõistmata andis Lehtme teleintervjuu Salule ja Pulkile, näidates seejuures žestide ja miimikaga, et isegi oma juttu eriti ei usu. Uurijate meeskond ei lasknud teemal jahtuda ka pärast Lehtme taandumist riigikogust. Järgnesid uued uurimused, mis puudutasid jõulupakkide kampaania eest esitatud selgusetuid arveid. Aarne Seppel

Parim Postimehe arvamuslugu

Sergei Metlev. Vene-teemaliste arvamuslugude seeria

Arvamus kõnetab

Sergei Metlev mõistab hästi digitaalse ajakirjanduse iseärasusi ja võimalusi. Foto: Tairo Lutter

Vene toimetuse juht Sergei Metlev on kolleeg, kellega on arvamustoimetusel olnud väga meeldiv koostöö, kuna ta mõistab hästi digitaalse ajakirjanduse iseärasusi ja võimalusi. Lehte teeme me kõik hästi, veebi täielikke võimalusi alles omandame. Sergeil tunduvad need oskused juba käpas olevat. Esmatähtis on tema vilgas reaktsioon. Eelmisel aastal pakkus ta arvamustoimetusele operatiivselt ja omaalgatuslikult hulga lugusid, mis on kõik olnud väga loetavad.

Nende lugude ja teemade hulka kuuluvad näiteks Ida-Virumaa riigikogu valimiste kiire analüüs peale valimispäeva, pooleldi uurimuslik lugu Mihhail Kõlvarti seiklustest Venemaal Seligeri laagris või Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku tegevuse valgustamine.

Peale kõige selle on Sergei edastanud arvamustoimetusele tõlgetena avaldamiseks regulaarselt oma toimetuse inimeste artikleid, tänu millele teame palju paremini, mida mõtlevad ja teevad meie venelased. Ühesõnaga, tegemist on suurepärase meeskonnamängijaga, kes on sõbralik, abivalmis ning kelle arvamus kõnetab. Soovitan lugeda! ​Mart Raudsaar

Parim Postimehe olemuslugu

Anastasiya Tido. Seeria «Postimees Iisraelis»

Superkodanik ja -ajakirjanik

Anastasiya Tido on üldsegi Ukrainast pärit. Foto: Tairo Lutter

Anastasiya Tido on julge ja suure töövõimega ajakirjanik, kes orienteerub suurepäraselt nii eesti-, vene- kui ka ukrainakeelses inforuumis, lisaks on tal tugevad ajakirjanduslikud instinktid ja väärtushinnangud. Ta kolis Ukrainast Eestisse üle kümne aasta tagasi ja on end töötanud siinse ajakirjanduse tippu, omandanud eesti keele ning saanud Eesti kodanikuks. Tema peale võib alati loota, kui on vaja kaevuda sügavale ning nõuda järjekindlalt vastuseid.

Enne Anastasiya lähetust Iisraeli jättis sügava mulje, kui kiiresti ta end asjadega kurssi viis. Mul tuli edastada vaid hädavajalik info: kuidas liikuda, kust ja millise hinnaga saab interneti jaoks kohaliku SIM-kaardi või kelle poole vajadusel pöörduda Eesti saatkonnas Tel Avivis. Kogu muu eeltöö oli tal juba tehtud ja allikad olemas. Sitke naine! Margus Martin

Parim venekeelne arvamuslugu

Pavel Sobolev. «Kas üks foto suudab röövida Eesti jalgpallilt tema ühendavat rolli ühiskonnas?»

Kirglik analüüsija

Pavel Sobolev on alati väga tagasihoidlik, kuid südames põleb tal leek. Foto: Tairo Lutter

Pavel Sobolev on alati väga tagasihoidlik, kuid südames põleb tal leek – ta on venekeelses toimetuses korraga saatejuht, uudiste toimetaja ja kolumnist. Pavelil on kokku üle 20 aasta kogemust uudistes, enne Postimehesse tööle asumist ta töötas pikalt raadios. Sobolevi auhinnatud kirjatükk on seotud mulluse skandaaliga, kui Eesti tippjalgpallurid Sergei Zenjov, Konstantin Vassiljev ja Andres Oper veetsid lõbusalt aega ja pildistasid end koos Venemaa jalgpallimeeskonna peatreeneri Valeri Karpiniga, kes on avalikult Vene imperialist. Arvamusloos analüüsis ajakirjanik kahju, mida see pilt tekitas Eesti jalgpallile kui lõimumisprojektile ning Eesti ühiskonna ühtsuse sümbolile. Samuti tõi ta väga selgelt esile spordi lahutamatu seose avalikus elus toimuvaga – kui Venemaa ründab rahumeelset riiki ja tapab massiliselt inimesi, siis sportlased ei saa teha nägu, et see neisse ei puutu. Sergei Metlev

Parim venekeelne lugu

Nataliia Grebneva. «Kutsung «Alissa»: Eestis tegutseb ametlikult Vene spioon»

Spionaaživahendi mõjust argielule

Nataliia Grebneva kirg on infotehnoloogia- ja tehnikateemad. Foto: Tairo Lutter

Nataliia Grebneva on kogenud ajakirjanik, kes tegeleb venekeelses toimetuses nii oma lugude kirjutamise kui ka toimetamisega. Tema kirg on infotehnoloogia- ja tehnikateemad. Tehnoloogia kiire areng edestab enamiku inimeste võimet seda jälgida või uusi asju omandada, samas aga on selle mõju igapäevasele elule väga suur. Nataliia auhinnatud kirjatükk räägib Venemaal toodetavast nn targast kõlaris Alissa, mis töötab koos Vene platvormiga Yandex. Kõlarit soetavad mingil põhjusel ka Eesti elanikud, ehkki Alissal on suur hulk lääne ja Aasia analooge. Probleem on selles, et Alissa võib töötada ka luurajana – infot koguda ja isegi pealt kuulata – ning Yandex on kohustatud selle info esimese küsimise peale Vene eriteenistustele edastama. Sergei Metlev

Parim videolugu-videoprojekt

Madis Veltman. Parim animatsioon. Rikkumised Narva mnt ja Pronksi tn ristmikul 

Massiline rikkumine linnasüdames

Madis Veltman võttis Tallinna Narva maantee ja Pronksi tänava ristmiku drooni abil luubi alla, näidates puust ja punaselt, kuidas sisuliselt linna tuiksoonel massiliselt liikluseeskirja rikuti. Foto: Tairo Lutter

Tallinnas sügisel avatud Narva maantee ja Pronksi tänava ristmik pälvis tükk aega tähelepanu ebaloogilise liikluskorraldusega, mille puhul polnud märgata ka otsustajate samme olukorra parandamiseks.

Postimehe foto- ja videoreporter Madis Veltman võttis ristmiku drooni abil luubi alla, näidates puust ja punaselt, kuidas sisuliselt linna tuiksoonel massiliselt liikluseeskirja rikuti.

Teema läks inimestele korda, tekitades arutelusid foorumites ja ametkondades.

Politsei nentis toona, et videost nähtu jahmatas neidki, ja lubas sellele ristmikule rohkem tähelepanu pöörata. Ka Tallinna transpordiameti esindaja teatas, et liiklusolukorda taasavatud ristmikel jälgitakse ja analüüsitakse.

Nüüdseks on liikluskorraldus sel ristmikul selgemaks muudetud ja oma osa selles on kindlasti Madise videol. Erik Prozes

Aasta keeleparandaja

Maris Jõks, Postimehe vanemkeeletoimetaja-korrektor

Kirglik keele eest võitleja

Just Maris Jõks sõnastab Postimehe keelereeglid ja seisab selle eest, et ajakirjanikud neid järgiksid. Foto: Tairo Lutter

Postimehe vanemkeeletoimetaja Maris Jõks on kirglik eesti keele eest võitleja, väga nõudlik ja põhjalik. Just Maris sõnastab Postimehe keelereeglid ja seisab selle eest, et ajakirjanikud neid järgiksid. 2023. aastal õpetas Maris lisaks ka Postimehe ajakirjanduskooli tudengeid.

Marise pühendumus ja töö kvaliteet on imetlust väärt: pole vist asja, mida Maris keelest ja kirjandusest ei teaks – tema peas on muljet avaldav keelereeglite andmebaas ja vahel võib mõnest tema lausutud mõttekillukesest aru saada, kui tohutult palju ta lugenud on. Maris on kolleeg, keda igaüks endale tahaks – tema peale võib alati kindel olla, ta on oma töös äärmiselt korrektne ning ta oskab väsitava õhtu lõpetuseks sul mõne iroonilise naljaga suunurgad jälle ülespoole vedada. Postimehe teostusgrupp

Jaan Tõnissoni meediaauhindade valimist korraldab Postimehe fond. Meediaauhindade eesmärk on Jaan Tõnissoni kui Postimehe peatoimetaja ja Eesti ühe silmapaistvama riigimehe elutöö väärtustamine ning tänapäevaste mõtlejate ja arvamusliidrite ergutamine ning ajakirjandusvaldkonna töötajate tunnustamine.

Jaan Tõnissoni meediaauhindade laureaadid ja nominendid: