Valimiste eel olid Euroopa riikide juhid ärevil, sest niigi juba venima jäänud Ühendkuningriik EList lahkumise haldamiseks sooviti kiiresti paika saada kõigile sobiv Euroopa Komisjoni president, samas kui omavahel tugevamalt koostööle asunud paremäärmuslased lubasid valijatele, et hakkavad ELi seestpoolt oma käe järgi ümber kujundama.
Ühendkuningriigi parlamendis valitseva ummikseisu tõttu oli juba 2019. aasta 29. märtsiks kavandatud esialgset EList lahkumise tähtaega lükatud edasi esmalt juunisse ja siis oktoobrisse ning eurovalimiste kevadel püsis ärevus, et küsimus jääb vinduma veelgi pikemaks ajaks ja seega painama ka järgmist Euroopa Komisjoni.