Aasta kirjandus­õpetaja Anu Kell: streiki oli vaja meie elukutse väärtustamiseks

President Alar Karis andis aasta kirjandusõpetaja tiitli Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajale Anu Kellale. Foto: Arno Mikkor/Presidendi Kantselei

Aasta kirjandusõpetajaks tunnistatud Anu Kella sõnul on tema ametikaaslastel, eesti keele ja kirjanduse õpetajatel tähtis roll meie noorte rahvustunde ja identiteedi kujundamisel ja hoidmisel, aga väärtustada tuleb kõiki pedagooge.

Auväärse tiitli andis Tallinna reaalkoolis, Gustav Adolfi gümnaasiumis ja veel mujalgi keelt ja kirjandust õpetavale Kellale eile Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle president Alar Karis. Suure koormusega töötamise eest saab vastne aasta kirjandusõpetaja küll riigi keskmisest kõrgemat palka, kuid ta võttis osa ka haridustöötajate streigist, teades, et pedagoogide töö tasustamise kõrval on meie hariduselus palju muutmist vajavat.

Kuidas tekkis mõte hakata eesti keele ja kirjanduse õpetajaks?

Kasvasin teadmisega, et minust saab arst, nagu olid ema, vanaisa ja vanaema. Aga kuna mu teismeliseiga oli veidi keeruline, arvas ema, kes oli väga lugupeetud arst, et mul pole selleks ametiks piisavalt kohusetunnet. Eesti keel oli siis nagu loomulik valik, aga ma ei mõelnud, et võiksin ka õpetajaks saada. Aga kui tulid praktikad, hakkas see töö meeldima ja praegu ei kujuta ennast küll kellegi teisena ette.