Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

GALERII Õpetajad võtsid palgapakkumise vastu ja lõpetavad streigi (30)

Copy

Eesti Haridustöötajate Liit annab teisipäeval kell 16 algaval pressikonverentsil teada, et nad võtavad valitsuse palgapakkumise vastu ja õpetajad lõpetavad streigi.

Valitsus leppis teisipäeval kokku 5,7 miljoni euro eraldamises õpetajate palgatõusuks. Õpetajad nõudsid palgatõusuks 10 miljonit eurot, seega olid nad töörahu huvides valmis kompromissiks.

Pressikonverentsil osalesid Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri, liidu teabejuht Janno Isat ja haridusminister Kristina Kallas. Pressikonverentsile tulid osapooled töötüli lepitaja juurest, kelleks on riiklik lepitaja Meelis Virkebau.

Janno Isat rääkis, et alates 1. jaanuarist 2024 tõstetakse õpetajate töötasu 1820 euroni. Eesmärk on sõlmida hiljemalt 31. detsembriks 2024 kollektiivleping, kus sätestatakse, et 2027. aastaks oleks õpetajate palgatase minimaalselt 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Lisaks lepitakse kokku õpetajate töötingimuste parandamises, sealhulgas töötingimuste parandamises koos vastava karjäärimudeliga, tööaja arvestuses ja kutseharidustöötajate palgamudelis.

Juhul kui kokkulepet poolte (haridusministeeriumi ja EHLi) vahel ei täideta, töörahu katkeb.

Palgast eraldiseisvana räägiti ka õpetajate karjäärimudeli, palgamudeli ja töötingimuste kujundamisest, mis lisaks palgaküsimusele on olulisel kohal ning Voltri sõnul on need põletavad küsimused.

EHLi esimees Voltri sõnas, et eesmärk oleks jõuda sinna, kus õpetaja alampalk algaks riigi keskmisest palgatasemest, aga selleni ei ole ilmselgelt jõutud. Voltri sõnul ei olnud varem töötüli lahendamiseks ja kollektiivlepingu arutamiseks ministri volitusi, kuid hiljemalt selle aasta lõpuks võetakse see vastu.

Streigi tulemusena tõuseb õpetajate palga alamäär 4,1 protsenti. 19. veebruaril alustatakse kollektiivlepingu sõlmimiseks läbirääkimisi. Voltri sõnul ei ole eesootav palgatõus piisav, kuid tema sõnul on eesmärk ka järgnevatel aastatel kollektiivlepinguid täiendada, et õpetajate olukorda veelgi parandada.

«Hetkene kokkulepe on, et saaksime töötüli lõpetada ja õpetajad saaksid tööle asuda,» sõnas Voltri. Tema sõnul on sõlmitud kokkulepe ideaalist kaugel, kuid oluline on, et tavaline õppetöö taastuks, et õpilastel ei tekiks suuremaid õpilünkasid.

Voltri tõi välja ka selle, et valitsuserakondadest on Reformierakond see, kes ei soovi otseselt õpetajate palgaküsimust lahendada. «Streigi lõpetamisega anname võimaluse valitsusel pöörata nägu haridustöötajate poole ja vigu parandada. Usume, et valitsus ning ka Reformierakond on õpivõimelised,» sõnas Voltri.

Reemo Voltri vastas enda kõnes ka peaministri Kaja Kallase väitele, kes on varem meedias öelnud, justkui tõuseksid sel aastal ainult õpetajate palgad, et tegelikult tõusevad sel aastal ka meditsiinisektori töötajate, riigiametnike, riigikogulaste ja teiste riigiteenistujate sissetulekud, seega õpetajate palgatõus ei ole erand.

Streik on Voltri sõnul eesmärgi täitnud, kuid lisaks palgatõusule, palgamudelile, karjäärimudelile ja töötingimuste muutmisele on vaja laiemaid reforme ning parandada õpetajaameti mainet. «Ilma kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajateta me ei taga kvaliteetset haridust tulevikus,» ütles Voltri.

Haridusminister Kristina Kallas ütles, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale peab õpetajate palk tõusma koos Eesti keskmise palgaga. «Kui Eesti keskmine palk tõuseb arvestuslikult 6,6 protsenti, on ka õpetajate palkades tõus 6,6 protsenti. Oluline on hoida sammu keskmise palga tõusuga. Õpetajad on saanud kindluse, et nende sissetulek alla riigi keskmisse ei lange,» sõnas Kallas. Samas sõnas minister, et tal on hea meel, et streik tõi lauale kõik teemad, mis arutamist vajasid.

Kristina Kallas sõnas, et kohalikele omavalitsustele on saadetud kutsed, et õpetajate muredele koos koolipidajatega lahendused leida, sest paljud kohalikud omavalitsused on koolipidaja rollis. 

Kuigi õpetajate palgatõus on välja kuulutatud, võtab selle rakendamine aega, sest vaja on teha riigieelarve muudatus. Omakorda sõltub see omavalitsustest. Kallas ütles, et niipea kui on riigieelarve muudatused vastu võetud, on võimalik õpetajate palgamuudatus teha. Palgatõus käesoleva aasta jaanuarikuu palku ei mõjuta.

Tagasi üles