Õiguskantsler: presidendi vaidlustatud seadus on põhiseadusvastane

Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogus 18. detsembril valitsuse usaldushääletusega vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on põhiseadusega vastuolus, andis õiguskantsler esmaspäeval teada oma arvamuses põhiseaduslikkuse kohtuasjas.

«Leian, et riigikogus 18.12.2023 vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (edaspidi ka: muutmisseadus) on põhiseadusega vastuolus,» märkis õiguskantsler Ülle Madise oma arvamuses.

Õiguskantsler lisas, et presidendil on õigus seaduse väljakuulutamise üle otsustades hinnata ka seaduse vastuvõtmise menetlust ning oluliste menetlusvigade ilmnemisel saata seadus riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. «Kui riigikogu võtab seaduse osutatud menetlusviga parandamata uuesti vastu, on riigipeal õigus pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalveks riigikohtu poole,» tõdes Madise.

Tema sõnul taotles president muutmisseaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuna valitsus sidus selle vastuvõtmise usaldusküsimusega. «Riigipea hinnangul on põhiseadusega vastuolus seaduse menetlus,» nentis Madise.

Valitsus sidus muutmisseaduse vastuvõtmise usaldusküsimusega, väites, et seaduse kiire vastuvõtmine on vajalik 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmiseks enne eelarveaasta algust. «Osa riigikogu liikmetest oli asunud riigikogu tööd tervikuna ja pikaajaliselt tõkestama, soovides sel viisil kutsuda kunstlikult esile erakorralised valimised. Muutmisseaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute põhjal saab öelda, et töötõke ei olnud suunatud selle seaduse sisu vastu,» märkis Madise.

«Sedalaadi töötõket tuleks käsitleda teisiti kui teistel eesmärkidel seatavaid töötõkkeid. Sel korral piisaks usaldusküsimusega sidumise põhiseadusvastaseks pidamiseks asjaolust, et muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt oluline. Usaldusküsimusega sidumine selles asjas poleks olnud põhiseaduspärane ka siis, kui töötõkke eesmärk oleks olnud sisuline vastuseis muutmisseaduse vastuvõtmisele: esindatavatele ühiskonnagruppidele soodsama tulemuse saavutamine või vähemalt nende huvide ja õiguslustunde nimel toimunud võitluse näitamine,» selgitas õiguskantsler.

Õiguskantsler märkis, et presidendi taotlus on lubatav. «President taotles muutmisseaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuna valitsus sidus selle vastuvõtmise usaldusküsimusega. Riigipea hinnangul on põhiseadusega vastuolus seaduse menetlus,» lisas Madise.

«Kuigi pärast riigipea vetot muutmisseadust arutades ei seotud seda enam usaldusküsimusega, ei taganud riigikogu menetlus ikkagi seaduseelnõu sisulist läbitöötamist, muudatusettepanekute esitamist, RKKTSs nimetatud tingimustel hääletusele panekut ja hääletamise võimalust. Valitsusel ei olegi põhjust eelnõu uuesti usaldusküsimusega siduda, kui riigikogu on varem usaldusküsimusega seotud eelnõu vastuvõtmist toetanud ja toetab eeldatavalt ka selle vastuvõtmist muutmata kujul. Riigikogu saanuks presidendi soovitud paranduse teha ainult muutmisseaduse muutmata kujul vastuvõtmise vastu hääletades. Sellega oleks riigikogu andnud ühtlasi valitsusele märku, et parlament ei aktsepteeri sellise eelnõu usaldusküsimusega sidumist demokraatia põhimõttest lähtuvalt,» arvas Madise.

Valitsus algatas maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 297; hiljem UA 295) mullu 25. septembril. Eelnõu esimese lugemise järel esitasid opositsioonifraktsiooni kuuluvad riigikogu liikmed eelnõu kohta 200 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute sisu arvestades on näha, et need ettepanekud on esitatud üksnes riigikogu töö tõkestamiseks.

Valitsus sidus eelnõu vastuvõtmise mullu 16. novembril enne teist lugemist usaldusküsimusega. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas põhjendas valitsus eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist nii töötõkke kui ka sellega, et eelnõu on vajalik valitsuse poliitika elluviimiseks ning seotud riigieelarvega.

Vastu võetud seadus esitati presidendile väljakuulutamiseks mullu 23. novembril. Riigipea otsustas jätta seaduse välja kuulutamata eelmise aasta 8. detsembril ning märkis, et probleem on eelnõu vastuvõtmise sidumises usaldusküsimusega. Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul vastu mullu 18. detsembril ning esitas selle samal päeval presidendile väljakuulutamiseks.

President esitas 3. jaanuaril riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Ta tugines seaduse formaalsele vastuolus põhiseadusega, kuna see seoti valitsuse usaldusküsimusega.