/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/01/29/15857366t1h4121.jpg)
Konkurentsiameti analüüs näitab, et 2020. aastal jõustunud apteegireform ei ole oma eesmärki täitnud – ravimite hulgimüügiturule ei ole konkurentsi juurde tekkinud ning apteegid on endiselt tugevasti seotud neid varem omanud hulgimüüjatega.
Konkurentsiamet: apteegireform ei ole konkurentsi ravimiturul suurendanud
Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul näitab analüüsi raames tehtud pisteline küsitlus, et apteegi omanikuks on küll proviisor, kuid samas on apteek tarne-, frantsiisi-, allüüri- ja muude lepingute kaudu jätkuvalt seotud teda varem omanud ravimihulgimüüjaga.
«Ravimiameti andmetel on pärast 1. aprilli 2020 avatud üks apteegifrantsiisiga mitte seotud apteek, kuid ka seal ei ole tegemist uue proviisoromanikuga,» ütles Pärn-Lee.
Lisaks kinnitas konkurentsiameti küsitlus, et üksikute eranditega tegutsevad apteegid üüripindadel, mida üüritakse frantsiisiandjalt või sama kontserni äriühingult. Klientide arvukuse mõttes tegutsevad apteegi pidamiseks headel äripindadel, näiteks haiglates või kaubanduskeskustes, frantsiisiketti kuuluvad apteegid, kelle sõltumatus on lepinguliselt piiratud. Konkurentsiamet teeb ettepaneku kaaluda lisameetmeid sellise olukorra lõpetamiseks, kus sõltumatu apteegi pidamiseks kasutatava äripinna kasutusõigus on frantsiisiandja kontrolli all.
Turu valitsejad on haaret veelgi laiendanud
Viimastel aastatel on kasvanud ka kahe suure hulgimüüja turuosa, mis kokku moodustab juba rohkem kui 80 protsenti turust. Seejuures ligineb Magnum Medical ASi turuosa 50 protsendile, ületades seega märkimisväärselt turgu valitsevat seisundit märkiva 40 protsendi künnise. Mõnevõrra on samal ajal kasvanud ka konkureeriva Tamro Eesti OÜ turuosa.
Konkurentsiamet on juba varem leidnud, et praegune ravimite hinnaregulatsiooni mudel ei toimi. Kuigi ravimite hinnad lepitakse kokku ravimi tootja ja riigi vahel ning hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused on reguleeritud, siis näitas konkurentsiameti 2020. aastal tehtud tootjate ja hulgimüüjate arvelduste pisteline analüüs, et tootjad annavad hulgimüüjatele riiklikul tasemel kokku lepitud hinnast omakorda märkimisväärselt suuri allahindluseid.
Selleks, et tootjate allahindlused ravimite hulgimüüjale jõuaksid jaetasandile ja sealt tarbijateni, on vaja välja töötada toimiv regulatsioon ning elavdada hulgimüüjate vahel hinnakonkurentsi.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku kaaluda lisanõuete kehtestamist apteekide tellimissüsteemidele. «Selliste nõuete tulemusena peaks tellimissüsteemid olema avatud kõikidele hulgimüüjatele ja neid peaks olema võimalik hõlpsasti tööle panna nii, et süsteem valiks automaatselt odavaima pakkuja või parima pakkumise mõne muu asjakohase tunnuse alusel, nagu näiteks tarneaeg,» ütles Pärn-Lee.
Konkurentsiameti apteegireformi järelanalüüsi fookuses oli eelkõige konkurentsiolukord ning apteekide sõltumatus – milline see pärast reformi on ja kas on seda piiravaid tegureid. Konkurentsiamet küsitles selleks 42 apteeki.
Apteegireformi jõustudes tuli aprilliks 2020 viia apteegi tegevusluba vastavusse tingimustega, mille kohaselt kuulub apteek proviisoromandisse ning ravimihulgimüüjatel ei tohi olla selles osalust ega valitsevat mõju. Need muudatused pidid tagama seni omavahel tihedalt vertikaalselt seotud ravimite jae- ja hulgimüügiettevõtjate lahutatuse.