Juba enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oli selge, et keset aastakümnete rängimat majanduskriisi väljendavad inimesed hääletuskastide juures ilmselt paljuski protesti, valides end Strasbourgi esindama saadikud, kes on ELi suhtes vaenulikumad kui ehk kunagi varem.
Majanduskriisi tulemusel oli alates 2008. aasta märtsist tööpuudus ELis aina kasvanud, kerkides euroalal toonaselt 3,7 miljonilt 2009. aasta maiks 15 miljonile ning kogu ühenduses 5,4 miljonilt 21,5 miljonile. Tööta oli valimiste ajaks pea iga kümnes tööealine eurooplane.