/nginx/o/2024/01/26/15850097t1h233e.jpg)
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate üldhariduskoolide õpetajate puudus on tegelikkuses veel suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem seda näitab, järeldas riigikontroll oma reedel avaldatud auditiaruandes. Lisaks on probleemiks puuduliku ainepädevusega õpetajate hulk.
Riigikontroll leiab, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) on õpetajate järelkasvu teemal oma eesmärkidest kaugemale triivimas. Ehkki õpetajate järelkasvu tagamiseks koostatud tegevuskava kohaselt peaks aastal 2026 üldhariduskoolides kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal olema 90 protsenti, ei ole selle sihi saavutamine riigikontrolli hinnangul tõenäoline.
Nad selgitasid, et kui 2014. aastal vastas Haridussilma andmetel kvalifikatsiooninõuetele 90,2 protsenti õpetajatest, siis 2022. aastaks oli nende osakaal langenud 81,2 protsendile. Kui tänavu 1. augustist lisandub kvalifikatsiooninõuete hulka eesti keele oskuse nõue, nihkub eesmärk veelgi kaugemale.
Auditi käigus sai selgeks, et korrektseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooninõuete kohta pole.
«Auditi käigus sai selgeks, et korrektseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooninõuete kohta pole. Riigikontrolli valimis ei vastanud ligikaudu iga neljas loodus- ja täppisteaduste õpetaja kvalifikatsiooninõuetele,» ütles riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
Kui Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmed näitasid, et auditi valimisse võetud 486st põhikoolide loodus- ja täppisteaduste õpetajatest 82 protsenti vastas kvalifikatsiooninõuetele, siis auditi käigus selgus, et tegelikkuses oli kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal väiksem (76 protsenti). Probleemil on tema sõnul kaks peamist põhjust – koolijuhid eksivad kvalifikatsiooninõuete hindamisel, sest nõuetele vastavuse hindamisel on liiga palju tõlgendamisruumi, ja EHISesse sisestatakse andmeid valesti.
Riigikontroll juhtis tähelepanu, et piisava ettevalmistusega õpetajate nappus halvendab üldhariduse taset. Riigikontrolli analüüs näitas, et õpetajate nappuse tingimustes annavad loodus- ja täppisteaduste tunde sageli koolis töötavad teised aine- või klassiõpetajad ning nn karjääripöörajad. Õpetaja võib seejuures formaalselt olla kvalifikatsiooninõuetele vastav – tal võib olla nii nõutav magistrikraad kui ka õpetajakutse –, kuid samal ajal võib tal puududa erialane ettevalmistus konkreetses õpetatavas aines.
Siiski eeldab näiteks keemia, füüsika või matemaatika heal tasemel õpetamine lisaks õppeaine valdamisele ka ainedidaktika ehk aine õpetamise praktika ja teooria tundmist. Riigikontroll hindas, et nii koolijuhid, koolipidajad kui ka HTM on õpetajate ainepädevuse arendamisele vähe tähelepanu pööranud.
27 protsendil vaadeldud õpetajatest puudus ainete õpetamiseks vajalik ettevalmistus sootuks.
«Tihti annavad õpetajad mitut õppeainet, ent riigikontrolli valimis oli vaid 34 protsendil õpetajatest kõigis nende õpetatavates loodus- ja täppisteaduse ainetes vajalik ettevalmistus,» nentis Vinni. «Seda on liiga vähe. Lisaks puudus 27 protsendil vaadeldud õpetajatest ainete õpetamiseks vajalik ettevalmistus sootuks. Seda on jälle liiga palju.»
Riigikontrolli soovitus HTMile oli rohkem pingutada õpetajate kvalifikatsiooniandmete korrastamise nimel EHISes. «Kvalifikatsiooninõuete hindamist tuleks koolijuhtidele paremini selgitada. Õigeid ja asjakohaseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse asjus on vaja, et märgata muutusi õpetajaskonnas; mõista, mida on vaja teha hariduse kvaliteedi tagamiseks ning kui palju selleks on raha ja inimesi tarvis.»
«Riigikontroll soovitab HTMil aktiivsemalt toetada nii õpetajate ainepädevuse arendamist kui ka kvalifikatsiooninõuete täitmist. Õpetajad vajavad kvalifikatsiooninõuete täitmisel ja ainepädevuse tõstmisel senisest süsteemsemat tuge, sest õpetajate teadmiste ja oskuste tase mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti.
On vaja otsustavalt minna edasi nii õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimisega kui ka teiste hariduspoliitika otsuste langetamisega, näiteks koolivõrgu korrastamise asjus, mis võiks pakkuda ressursisäästu ja luua eeldused selleks, et pakkuda pädevatele õpetajatele paremaid töötingimusi – kõrgemat palka ja mõistlikku töökoormust oma erialal.»
Riigikontroll hindas auditi käigus munitsipaalkoolide kolmanda kooliastme ehk 7.–9. klasside loodusõpetuse, füüsika, keemia, geograafia, bioloogia ja matemaatika (ehk loodus- ja täppisteaduste ehk LTT-ainete) õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust, sest selle valdkonna õpetajate seis koolides on eriti kriitiline.
Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad (valikaine õpetajal kõrgharidus) või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus. Eesti keele oskust auditis ei analüüsitud, sest see nõue jõustub 1. augustil 2024.
Enne 1. septembrit 2013 koolis töötanud õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamisel saab õpetaja lugeda kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka juhul, kui ta on omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse või kõrghariduse tema õpetatavas aines ning pedagoogilised kompetentsid.
Auditi valimis oli 486 põhikooli kolmanda kooliastme loodus- ja täppisteaduste õpetajat kuni 250 õpilasega munitsipaalkoolidest. Riigikontrolli valim moodustas 20 protsenti kõigist 2022/2023. õppeaastal Eesti munitsipaalkoolide kolmandas kooliastmes LTT-aineid õpetanud õpetajatest.
Teiseks vaatas riigikontroll loodus- ja täppisteaduste õpetajate ainepädevust. Ainepädevusel ühte kindlat definitsiooni ei ole. Üldiselt võttes on ainepädevus õppeaine (eriala, ainevaldkonna) sisu ning selle õpetamise teooria ja praktika (ainedidaktika) tundmine. Selliselt laialt defineerituna läbib ainepädevus kõiki õpetaja kutsestandardis kirjeldatud õpetaja kompetentse.
Riigikontroll tugines ainepädevuse hindamisel taseme- ja täienduskoolituse diplomitele ja tunnistustele. Need näitavad õpetajate väljaõpet ehk ettevalmistust aine andmiseks. Iseseisvat enesetäiendamist ja ainepädevuse arendamist (nt töökogemuse, mentorluse, koostöö jm kaudu) ei analüüsitud.
Allikas: riigikontroll
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)