AJALUGU ⟩ 80 aastat tagasi: Teise maailmasõja lahingud jõuavad taas Eesti piiridele

Saksa mundris Eesti mehed üritavad 1944. aasta talvel Krivasoos peatada Punaarmee edasitungi Eestisse. Foto: Rahvusarhiiv

Rinne jõudis 1944. aasta alguses taas Eesti piiridele. Suve lõpuks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror jätkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. Alanud aasta ei tõotanud head ja eesti rahvast ootas ees veel rida pöördelisi sündmusi, mis määrasid meie saatuse aastakümneteks. Lootus terrorist pääseda sundis kümneid tuhandeid Eesti inimesi kodumaalt lahkuma.

Punaarmee kolme rinde väekoondised alustasid 14. jaanuaril 1944 Leningradi–Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni kindralkolonel Walter Modeli juhitava Saksa väegrupi Nord vastu. Eesmärgiks seati Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine ning väegrupi Nord äralõikamine väegrupist Mitte, mis eeldas Punaarmee jõudmist Läänemereni. Pealetung osutus edukaks ning Peipsini jõudes poolitati Saksa üksused kaheks: armee vasak tiib asus positsioonidele Narva jõe joonel, ülejäänud väekoondised taganesid Pihkva poole.

Saksa kõrgem väejuhatus pidas rinde stabiliseerimist Narva jõel väga oluliseks, sest Soome lahe lõunaranniku kaotamine oleks tähendanud ühtlasi kontrolli kaotamist Soome lahe üle ja Nõukogude Liidu Balti laevastiku pääsemist Läänemerele. See omakorda seadnuks ohtu kogu Saksamaa kontrolli all oleva Läänemere ranniku. Kui sakslased oleks kaotanud Eesti, oleks kogu Soome lõunarannik olnud valla Punaarmee rünnakutele. Kroonilises kütte- ja määrdeainete puuduses vaevlevale Saksa sõjaväele oli oluline ka Kirde-Eesti põlevkivist saadav õlitoodang.