/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/01/23/15845995t1h7397.jpg)
Peaminister Kaja Kallas (RE) sõnas Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister», et õpetajate palgatõusu ei saa lahendada ilma pikema plaanita.
Kallase sõnul sotsid eilsel nõupidamisel streigi ärahoidmiseks reaalseid samme ei astunud
Peaminister sõnas saates, et õpetajate töötüli on võimalik lahendada kahel moel: «Esiteks, juba praegu tegeleda reaalsete katteallikate otsimisega, sest palga tõstmine on põhikulude suurendamine, mis peaks olema kaetud katteallikatega. Aga neid ei saa otsida ega leida paari päevaga, vaid tähtis on kokku leppida protsessis, kuidas me sinna jõuame.»
«Teine variant on lühiajalist survet maandada selle täiendava rahaga. Nii-öelda anda seda valuvaigistit või panna plaaster peale, aga see probleemi ju tegelikult ei lahenda ilma mingi reformiplaanita.»
Ta sõnas, et nende soov on, et õpetajad oleksid hoitud, maksumaksjad kaitstud, riigisektor tõhusam ja efektiivsem ja kõige tähtsam – et sellest võidaksid ka lapsed ja parim haridussüsteem, mistõttu on koalitsioonilepingus kirjas, et 2027. aastaks on õpetajate keskmine palk 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.
Kallas tõi välja probleemi, et praegu on Eestis 22 õpetajat, kel on põhiharidus, kuid kes saavad samaväärset palka magistrihariduse omandanud õpetajatega. «Ma olen püüdnud selle probleemi olemusse süübida ja ma tegelikult ei saa andmeid. Ma küsin, kui palju meil on miinimumpalka saavaid õpetajaid. Keegi tegelikult ei tea, sest see süsteem on selline, et valitsus määrab miinimumpalga alammäära, meie eraldame toetuse kohalikele omavalitsustele (KOV) ja nüüd, kuidas KOV toimetab, on juba nende teema.»
«Kui me praegu ei suuda vastata küsimusele, kuhu see raha süsteemis läheb, siis ei ole ju õige sinna süsteemi lihtsalt raha peale valada, kui me endiselt ei tea, et ta sinna õpetajateni jõuab. See peaks just õpetajatele andma kindluse, et tehakse jätkusuutlik lahendus,» rääkis Kallas.
Peaminister sõnas sedagi, et ta ei ole kümne miljoni leidmisele vastu, küll aga tuleks see ajutise lahendusena antav raha leida sel juhul igal aastal. «See tähendab, et sellel peavad olema püsivad katteallikad. Ma ei ole olnud selle vastu. Vastupidi – kui aasta lõpus haridusminister oma valdkonnas tegi ümberkorraldusi, leidis selle kaheksa miljonit, et streik ära jätta, siis olime kõik sellega nõus.»
Ta kordas, et olukorras, kus on vaja leida sadade miljonite ulatuses täiendavaid tuluallikaid või kärpekohti, ei saa püsikulusid juurde võtta.
«Kaamerad panevad inimesi teistsuguselt käituma»
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) sõnas eile, et rahandusminister tahaks vajaoleva raha võtta teaduselt. «See nüüd ei vasta jälle tõele,» ütles Kallas, selgitades, et ettepanek oli kasutada ministeeriumitest ülekantavaid vahendeid, mida aastast aastasse ei kasutata.
Kallas sõnas sedagi, et esmaspäevasel koalitsiooninõukogul ütlesid kõik ministrid, et neil ei ole kuskilt kokku hoida, ilma et nad oma valdkonnale haiget ei teeks. Saatejuhi küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid, kes eilse päeva jooksul õpetajatele toetusavaldusi tegid, kabinetis ühtki reaalset sammu streigi ärahoidmiseks ei astunud ehk raha leidmise suunas ei liikunud, sõnas Kallas: «Sõnades võib väljendada igasuguseid asju. Seal laua ümber konkreetselt seda ei olnud, jah».
Ta lisas, et poliitikutel tuleb tihti ette, et kaamerad panevad inimesi hoopis teistsuguselt käituma. Teisalt möönis ta, et kui mõelda sotside teemavaldkondade peale, kus ongi pidevalt rahapuudus, siis see ongi keeruline ülesanne.
Kallas kahtles, et pärast kümne miljoni leidmist saabuks koolidesse töörahu. «Kas saabuks? Kui kuulata õpetajate muresid, on ülekoormus põhiline, miks õpetajad töölt lahkuvad, karjäärimudelid on asjad, miks noored ei lähe seda õppima. See ju ei lahenda olukorda,» lausus peaminister.