President Alar Karise otsus kutsuda tänavu vabariigi aastapäeva vastuvõtule vaid osa riigikogu liikmetest on tekitanud nördimust nii endiste kui ka praeguste rahvasaadikute seas.
«KEHV LUGU. INETU KÄIK» ⟩ Vabariigi peost eemale jätmine tekitab riigikogulastes nördimust (64)
Aastail 1992–99 riigikogu liige olnud Liia Hänni märgib sotsiaalmeedia postituses, et president otsustas kutsuda riigikogu liikmed vastuvõtule, lähtudes nende positsioonist parlamendis. «See jätab enamiku rahvaesindajatest pidulikust sündmusest kõrvale. Põhiseaduse kohaselt on iga riigikogu liikme mandaat võrdse kaalu ja tähendusega – riigikogu liige esindab Eesti rahvast,» toonitab Hänni.
Hänni märgib, et riigikogu liikmed on seni kutse saanud mitte oma isikliku tubliduse tõttu, vaid rahvaesindajatena. «See on sisuliselt olnud esindusdemokraatia raames toimuv austusavaldus Eesti rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja vastu.»
Presidendi kommunikatsiooninõuniku Indrek Treufeldt sõnas Postimehe toimetusele, et riigipea soov on, et iseseisvuspäeva vastuvõtul mahuksid kõik külalised Estonia teatrimaja saali ning keegi neist ei peaks kontserti kõrvalruumis ekraanilt vaatama.
Ent Hänni arvates ei saa seda tõsiselt võtta. «Ruumikitsikus ei ole tõsiselt võetav põhjendus senist traditsiooni muuta, haavates sellega veelgi riigikogu autoriteeti, mida see institutsioon on ise piisavalt räsinud. Kehv lugu.»
Riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid märgib oma postituses, et sõnumit, mille president Karis saadab, pole raske mõista — riigikogu 15. koosseis ei ole kõlbulik vabariigi peol osalema.
«Protokolli mõttes on see ilmselgelt inetu käik, seda enam, et Eesti peaks justkui olema parlamentaarne riik,» nendib Vooglaid.
Ta märgib samas, et isiklikult oleks ta aga nii ehk naa tähistanud vabariigi aastapäeva pereringis, nagu on alati seda teinud.
«Vähimatki soovi valetajate koalitsiooniga ühiselt pidu pidada tõesti ei ole — seda enam, et paljudel inimestel Eestis on selle sama seltskonna rahvavaenuliku tegevuse tõttu üha raskem aeg,» märgib Vooglaid.