Ülehomsest algava õpetajate streigiga seoses on kõlanud, et probleem on ainult rahas, mida valitsus ei taha palgatõusuks anda, kuid lisaks poliitikute murtud lubadustele pahandab pedagooge, et nende õlule on laotud ridamisi kohustusi ja ülesandeid, mis pigistavad neist välja töörõõmu ja eluenergia.

Saksa keele õpetaja Karin Peda, kel läheb pedagoogina juba 35. õppeaasta, ei tea täpselt, kui palju ta palka saab – ta usaldab raamatupidajat, kes vaevalt palga arvutamisel eksiks –, sest mis kasu sellest teadmisest oleks, kui tulla hommikul varakult tööle, kust saab lahkuda alles õhtul pärast kella kuut või seitsme paiku, mistõttu peale toidupoe nagunii kusagile mujale teenitut kulumata ei jõua.

Sellegipoolest ühineb ta uue nädala algusest tähtajatu streigiga, et enam kui poolesaja kolleegiga Tartu-lähedases Ülenurme gümnaasiumis survestada valitsust leidma lisaeelarvesse puuduolev raha üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 1950 eurole kuus. Mis siis, et ta teenib sellest tõenäoliselt rohkem: tal on ülekoormus ehk 27 kontakttundi nädalas, tal on juhatada klass ning pidada arenguvestlusi, juhendada loov- ja uurimistöid, lisaks tuleb osaleda hoolekogu töös.

Peda liitub streigiga viieks päevaks. «Sellepärast, et näidata meelsust,» põhjendab ta.

Kommentaarid (11)
Copy