Mario Kadastik: õpetajate palka kõrghariduse või teadusraha arvelt tõsta on väga vale

Reformierakonna liige ja teadlane Mario Kadastik. Foto: Facebook, Mario Kadastik

Reformierakonna liige Mario Kadastik tegi täna ühismeedias postituse, kus võttis sõna õpetajate palkade teemal.

«Arvestades lähenevat õpetajate streiki mõtlesin igal juhul sõna võtta õpetajate palga temaatika osas. Aga nüüd kui tänase kabineti istungi järel uudiseid lugeda, siis pean kohe kindlasti seda tegema,» kirjutas Kadastik alustuseks.

Facebooki postituses alustab ta enda sõnul kriitilisest poolest. «Ettepanek võtta see raha kõrgharidust kärpides (olles just tunnistanud ülisuurt kriisi kõrghariduses ja leppinud kokku peale pikka debatti 15% kasvu neljaks aastaks) või minek teadusraha 1% kokkuleppe kallale, on mõlemad täiesti kindlasti väga valed mõtted,» kirjutas ta.

«Need on väga selgete pikaajaliste mõjudega ja on nagu maja valmimisel vannitoalambi probleemi lahendamine vundamendi välja kaevamisega,» nentis Kadastik.

Kadastiku sõnul on kõrgharidus targa Eesti aluseks. «See on ka see valdkond, kust meil uued õpetajad tulevad, sest palun vabandust, aga kes on need, kes uusi õpetajaid koolitavad, kui nende endi palgad on alla keskmise õpetaja palga?»

«Samuti teadusraha kasutamine. See töö, mis kulus ühiskonnas arusaamiseni jõudmisega üle väga paljude sektorite, et teaduse rahastamine eelarvest vähemalt 1% ulatuses on selgelt sotsiaalmajanduslikult vajalik ja meie tuleviku kasvumootori aluseks,» kirjutas Kadastik.

Kadastiku sõnul nüüd sellest loobuda soovitamine ei ole ühegi nurga alt ratsionaalne plaan ning mainib, et õnneks on haridusminister selles temaga ühel meelel.

«Nüüd põhiküsimuse juurde tulles - õpetajate streik, mis järgmisel nädalal algab. Olen minagi olnud väga selgel seisukohal, et õpetajate palka on vaja tõsta ja on olnud väga raske seda draamat kuni praeguse kulminatsioonini kõrvalt vaadata,» sõnas ta.

«Selle puuduva ~5M€, et hoida palgatase umbes sama, mis eelmisel aastal, oleks olnud väga lihtne leida kuu aega tagasi ja asi ära paketeerida. Tänaseks on aga õpetajate nõudmised dramaatiliselt hüpanud ja praegune soov pea 45M€ lisarahast, on kahjuks pigem ulme valdkonnas, mida ei ole võimalik kuidagi kaitsta,» kirjutas Kadastik.

Kadastik sõnas, et kokkuleppimiseks laua taha istumine õpetajate esindajate ja KOV esindajatega on vägagi ratsionaalne.

«Haridussüsteemi toimimine ja palgaraha liikumine on vaja korralikult kokku leppida. Kasvõi see, kuidas seda raha hetkel õpetajate jaoks koolidele KOV sees edastatakse (nagu Liina artiklist näha, siis on koole mida peetakse üleval teiste koolide pearahade arvelt, mis ei ole ok),» lisas ta.

Kadastiku arvates tuleks gümnaasiumiastme reform ja muud sellised reformid selgelt kokku leppida ja kolmepoolselt paika panna.

«Kas selle raames peaks ka kohe võtma kohustuse 120% jõudmises, arvestades tänast eelarve seisu - ma pole nii kindel,» ütles Kadastik postituses.

«Selgelt peaks olema suunis kasvule, aga kollektiivleppes vast ei peaks päris ultimatiivne 120% olema, vaid mingigi kasv sees - tagamaks 120% suunas liikumine ja siis igal aastal saaks eelarve vahendite võimaluste piires vaadata, kas saab lähemale liikuda eesmärgiga ikkagi 2027 sinna jõuda,» lisas ta.

Kadastiku sõnul on selgelt vaja vaadata hariduse rahastuse kulupoolele sisse ja leida kas ja mida on seal võimalik teha.

«Seda hetkel minu teada ka Jaak Aaviksoo teeb, ning see analüüs peaks valmima juba sel kevadel, mistõttu saaks selle alusel ka karjäärimudeli ja betooni jms osas selgemaid järeldusi teha ja uusi strateegiaid seada, mis samuti võimaldaksid kiiremini selle 120% palgatasemeni jõuda,» selgitas Kadastik.

Kadastik ütles lõpetuseks, et lahendus tuleks leida koostöös ning tulevikku vaadates, et rajada paremat Eestit. «See, et upitada ühte osa lõhkudes teist, ei ole jätkusuutlik lahendus,» lisas ta.