/nginx/o/2021/03/16/13680718t1hfc8e.png)
/nginx/o/2024/01/18/15836503t1hd074.jpg)
Eestis tegutseb praegu ligi 1200 abipolitseinikku, kes panustavad turvalisuse tagamisse aastas enam kui 100 000 tundi. Lembit Nugis on üks nendest, kes oma põhitöö kõrvalt ka abipolitseiniku ametit täidab.
Sisuturundus
Abipolitseinik: mulle meeldib töö, mis muudab inimeste elu turvalisemaks
Turvalisuse valdkond on Lembit Nugisele terve elu südamelähedane olnud. Ta on töötanud instruktorina viis aastat, nendest pool aega politseis ja Harju-Murru vanglas ning ülejäänud pool MUPOs. Samuti on ta kuulunud pikka aega abipolitseinike ridadesse. Politseis töötades korraldas Nugis vabatahtlikuna iganädalasi enesekaitse treeninguid politseinikele, büroo töötajatele ja abipolitseinikele, mis olid äärmiselt populaarsed. Praegu töötab Nugis instruktorina MUPOs ja panustab samal ajal sisejulgeolekusse abipolitseinikuna. Ta viib läbi enesekaitsetreeninguid Ida-Harju politseijaoskonnas ning plaanib korraldada laskmistreeninguid abipolitseinikele ja politseiametnikele.
/nginx/o/2024/01/18/15836505t1hbd2f.jpg)
„Abipolitseinikuks saama ajendas mind soov olla aktiivselt kaasatud ühiskonna turvalisuse tagamisse. Abipolitseinikuna näen võimalust anda oma panus kogukonna heaks ja luua turvalisem elukeskkond,“ rääkis Nugis. Iga abipolitseinik töötab valdkonnas, kus just tema saab kõige rohkem aidata. Nugis viib läbi treeninguid, et politseinikud ja abipolitseinikud oleksid paremini ettevalmistatud.
Abipolitseiniku töös on tema jaoks kõige olulisem ausus, õiglus ja kogukonna teenimine. „Püüan alati tegutseda eeskujuna ning töötan selle nimel, et kõik inimesed tunneksid end turvaliselt,“ lausus abipolitseinik. Samuti on tema jaoks tähtis noorte arendamine: ta külastab regulaarselt koole, kus räägib noortele turvalisusest ja jagab neile kasulikke nõuandeid. Näiteks möödunud aasta detsembris korraldasid Ida-Harju politsei- ja piirivalveameti abipolitseinikud Lembit Nugis ja Markus Aluste Saue riigigümnaasiumis enesekaitse töötoa. Selle eesmärk oli anda noortele enesekaitse põhioskused ning tutvustada abipolitseinike ja politsei tööd. Olgu öeldud, et töötoas osalejaid oli kaks korda rohkem kui oodatud.
Abipolitseinikuna töötamiseks on Nugise sõnul olulised omadused vastutustunne, meeskonnatöö oskus, kannatlikkus ja hea suhtlemisoskus. Samuti on vajalik kiire õppimisvõime. „Eesti riik ei ole kahjuks väga suur ja iga inimese panus turvalisusse muudab teda tugevamaks. Abipolitseinikuks olemine annab võimaluse anda panus kogukonna turvalisusse,“ tõi Nugis välja põhjuse, miks inimesed võiksid abipolitseinike ridadesse astuda.
Põhja prefektuuri vabatahtlike teenuse koordinaator Katrin Linki sõnul on abipolitseinikud hindamatu väärtusega. „Nad aitavad oma vabast ajast meid politseile pandud ülesannete täitmisel seaduses sätestatud alusel ja korras. Abipolitseinike väärtust suurendab asjaolu, et nad on meie häälekandjateks ühiskonnas, kes kannavad edasi politseiga samu väärtusi ja tõekspidamisi,“ lausus Link. Ta lisas, et iga aasta panustavad abipolitseinikud üle 100 000 tunni politsei tegemistesse ning teevad alati kõike suure entusiasmi ja pühendumisega, mida on näha ja tunda kaugele.
Juba kolmandat aastat annab ERGO välja aasta ennetusteo auhinda, et tunnustada inimesi ja organisatsioone, kelle tänane tegevus aitab hoida ära homseid muresid ja õnnetusi. Aasta ennetustegu selgub rahvahääletuse käigus. Tutvu kõikide kandidaatidega ja anna hääl oma lemmikule siin!