Töötervishoiuarst: rahulolematus on esimene märk tööstressist

Foto: Stanislav Moškov

Tööstressi ja läbipõlemise all kannatab enda hinnangul kuni kolmveerand töötavatest inimestest ning arvatakse, et lähiajal saab sellest peamine töölt eemalejäämise ajend ja töövõimetuse põhjustaja. Mida see kõik aga endast kujutab?

Töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo osutab, et tööstress selle halvas mõttes tekib siis, kui vajaduste ja ressursside tasakaal läheb paigast ära. Teisalt väike tööstress, mis tekib töös uute ülesannete või muudatuste korral, aitab värskete oskuste omandamisele kaasa. Seda nimetatakse pigem positiivseks stressiks.

„Näiteks kui inimene usub mingi eesmärgi saavutamise vajadusse, võib ta mitmeid kuid töötada väga suure töökoormusega ja rahulolu saadavast tulemusest kompenseerib ülemäärase pingutuse – tööstressi ei pruugi tekkida. Pärast pingutust peab saabuma ressursside taastamise aeg. Kui aga sama koormus jätkub pikemalt ning inimese jaoks muud olulised väärtused jäävad tahaplaanile, hakkavad ressursid suureks panustamiseks otsa saama,” selgitab Aaviksoo. Vähene tunnustamine ja väärtustamine mõjuvad inimesele samamoodi – kui panustamisele ei järgne tagasisidet, asub tekkima ebakindlus ja rahulolematus.

Aaviksoo toob välja, et ometi leidub hulk inimesi, kellele mõõdukas stress sobib. See paneb neid pingutama. „Kui sellised inimesed jätta ilma neile vajalikust stiimulist, siis on tulemuseks samuti stress. Pinge ja stress on igapäevatöös paratamatud, kuna ka ettevõtete tegevust mõjutavad välised asjaolud. Eesmärk on hoida oma ettevõttes töötajate heaolu nii suur kui võimalik ja vältida tervist halvendavat stressi,” räägib ta.

Töökultuur mõjutab, kui kergesti stress tekib

Teoreetilises käsitluses hinnatakse peamisteks tööstressoriteks nelja asjaolu: suuri psühholoogilisi nõudmisi, väikest otsustusvabadust, väikest sotsiaalset toetust nii kolleegide kui juhtide poolt ning panustamise ja saadava tasu (mitte ainult materiaalse) tasakaalustamatust. Praktikas jaguneb see siiski hulgaks töö iseloomust, töökorraldusest, suhetest ja uskumustest mõjutatud teguriteks. „Tööstressi võib põhjustada suur ajasurve, vähene tunnustamine, halb töökorraldus, tööks vajalike oskuste puudumine, kiusamine, ülesannete ebaselgus, töö-eraelu piiri tõmbamise konflikt, erinevad väärtushinnangud ja teised tegurid, mis tekitavad ressursside ebakõla,” loetleb Aaviksoo.

Rahulolematus või rahutus on esimene märk tööstressist. Siin on väga oluline õigel ajal aru saada, mis mõjutused tulevad väljast ja mis inimesest endast.

Oma roll on muidugi tööandjal – tema esimene ülesanne on tagada head tingimused töötamiseks. „Alates sellest, et kõik ettevõttes teavad, mis on väärtused ja eesmärgid, mis on töötaja enda vastutus ning mis on tööandja vastutus vaimse heaolu hoidmisel. Tööstressi on vaja eelkõige ennetada. Teha tegevusi, et see ei realiseeruks või et mõju oleks võimalikult väike. Kui tööandja teadvustab, mis on tema ettevõttes võimalikud stressorid ja mõõdab regulaarselt nende esinemist, on tal võimalik õigel ajal jaole saada, kui miski hakkab valesti minema. Kogu ettevõtte töökultuur mõjutab seda, kui kerge on tööstress tulema,” kõneleb töötervishoiuarst.

Kolleegid võivad stressi nii tekitada kui vähendada

Kollektiiv võib väga mitmel moel tööstressi tekkimisele kaasa aidata, aga ka seda vähendada. Töötervishoiuarst toonitab, et meeskonnas töötades peavad inimesed tegutsema ühise eesmärgi nimel – see tähendab, et kõik teavad, mida teevad, austatakse teineteise panust, igaüks kannab kokku lepitud vastutust.

„Hiljuti rääkis üks töötaja visiidil sellest, et tal on kodus keeruline ja emotsionaalselt rusuv olukord ning tööl olemine on tasakaaluks vabastav ja nauditav aeg. Talle on tema töö alati meeldinud, aga praegu on see ainus, mis elus rõõmus pakub. Kuu aega hiljem kohtudes ütles ta, et tal on suur tööstress. Kas midagi muutus tööl? Ei, midagi ei muutunud, kõik on samamoodi. Lihtsalt nad on viimasel ajal töökaaslastega omavahel arutanud, kui vähe on aega ning kui palju nõutakse,” seletab Aaviksoo ja lisab: „Teine näide on olukorrast, kus suur hulk töötajad tunneb, et nende pikaaegset kogemust ei austata ja sellega ei arvestata, neile antakse ümberkorralduste käigus uusi ülesandeid, mille väärtust ei mõisteta – see tekitab tuska. Samal ajal toetatakse teineteist ja öeldakse, et töökaaslased on see, mis tööl hoiab.”

Olukorras, kus on näha, et mõni kolleeg on tööstressi langenud, soovitab Aaviksoo teemast avatult rääkida ja lahendusi leida.

Tööstressist saab läbipõlemine

Tööstress hakkab ühel hetkel tekitama terviseprobleeme, kõik algab väsimusest. „Nagu iga muu stressiolukord, mõjutab ka tööstress eelkõige seda organsüsteemi, mis on inimesel kõige tundlikum – kellel tekivad peavalud, lihasvalud, kellel sagedased külmetused, seedevaevused või südamerütmihäired,” lausub Aaviksoo. Sageli löövad need välja pärast tööpäeva või nädala lõpus, kui töötamiseks vajalik pinge kaob. „Tööpäevadel võtab keha end kokku, et asi ära teha, aga kui tekib pingelangus, antakse esimesed signaalid, et midagi on valesti. Kui õigel ajal sellele tähelepanu ei pööra, siis kurnatus süveneb.”

Pikaajalisest tööstressist ja negatiivsetest emotsioonidest võib saada ühel hetkel läbipõlemine.

„Terminit „läbipõlemine” kasutati algselt inimestega töötavate ametite puhul, praeguseks on see kasutusel nii-öelda universaalselt tööga seotud stressorite negatiivse tervisemõju väljendusena. Kui kiiresti läbipõlemine tekib, ei ole võimalik öelda. See oleneb stressorite mõju tugevusest ja inimese vastupanuvõimest,” tõdeb Aaviksoo.

Tööstress ja läbipõlemine võivad ohustada igaüht. „Suurem risk on ehk neil, kel pole nii suur võimalus oma tööelu üle otsustada – hariduse või keeleoskuse pärast väiksem ametite ja töökohtade valik, elukohast tulenevalt väiksem tööde valik või neil, kel on suurem saavutuste ja eneseteostuse vajadus,” märgib spetsialist.

Viimaste aastate uuringud viitavad, et läbipõlemise tunnustega töötajate arv suureneb. „Viie aastaga on see suurenenud veerandilt kolmandiku kuni 40%-ni. Kõige suurem on läbipõlemise tunnustega töötajate hulk alla 30-aastaste seas.”

Ole enda vastu aus

Tüüpilised esmased läbipõlemise ilmingud on peavalu, seedevaevused, unehäired, üleväsimus, isu kadumine või ülesöömine, küünilisus, keskendumisraskused, ülemuretsemine, ohvritunne, alkoholi ja tubaka liigtarvitamine. „Kui inimene märkab, et tal tekivad sellised vaevused või tunded, mida varem pole olnud, peab kiiremas korras oma elu- ja töökorralduse üle vaatama. Tasakaalu taastamiseks on esimene samm kõrvaldada stressorid ja paariks kuuks endale sobiv kindel rutiin tekitada – iseendaga kokku leppida, mida, kui palju ja kuidas ma teen ning seda ka rangelt järgida,” rõhutab Aaviksoo.

Läbipõlemist iseloomustavad temal sõnul kolm mõõdet: energia ammendumise või kurnatuse tunne; vaimne kaugenemine oma tööst või tööga seotud negatiivsus ning vähenenud professionaalne efektiivsus.

„Läbipõlemine mõjutab oluliselt inimese üldist heaolu, jõudlust ja elukvaliteeti ning kindlasti ei piirdu see ainult tööeluga,” lisab ta.

Selleks, et läbipõlemist vältida, tuleb olla enda vastu aus. „Peab mõtlema, kas see, mida teen, on minu jaoks õige. Kas ma kiidan oma praegused tegevused ka viie aasta pärast tagasi vaadates heaks? Selle asemel, et eluga kaasa veereda, peaks aeg-ajalt peatuma – mõnikord iseendaga, mõnikord sõbra või lähedasega arutama, mõtlema, fantaseerima kõigi nende olukordade üle, milles praegu viibid ja mis rolle oma elus täidad. Mis on hästi, mis võiks olla teisiti, milliseid tundeid tahaks kogeda ja milliseid mõtteid mõelda,” annab Evelyn Aaviksoo nõu. „Mõnikord on kõik tegelikult nii nagu tahaks, aga mingid kõhklused on rahulolu varjutanud. Teinekord selgub, et oled juba pikka aega välisel survel või valedel ajenditel midagi teinud ja pole julgenud loobuda sellest, mis sind hävitab.”

Paljudel Eesti inimestel on raske teha oma igapäevast tööd, sest nende tervis läheb tööl üha halvemaks. Tööandjatel on sageli keeruline märgata, millist abi töötaja vajab. Töötaja aga ei oska või ei julge abi küsida. Lõpuks jääb inimene ilma tööst ja tervisest ning tööandja heast töötajast. Aga see ei pea nii minema.

Töötukassa aitab nii tervisemurega töötajaid kui ka nende tööandjaid. Võta meiega ühendust: [e-mail]

Räägi julgemalt, tööta tervemalt!