Eile Brüsselis töölähetuses viibinud Herem põhjendas oma lahkumise tagamaid rahvusringhäälingule sellega, et on õige aeg teha vahetus. «Kaitseväes on kõik korras, minul on ka kõik korras, mingit survet mul ei ole,» ütles kindral ja lisas, et ei pea vajalikuks korra juba pikendatud ametiaega aasta võrra venitada.
Herem on kaitseväe juhataja alates 2018. aasta 5. detsembrist. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus kaitseministri ettepanekul ja riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvestades seda kahe aasta võrra pikendada.
Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas 10. oktoobril 2022 üksmeelselt toetada kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaja pikendamist kahe aasta võrra ning esitada vastava seisukoha valitsusele.
Kindral Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal. Enne kaitseväe juhatajaks nimetamist teenis kaitseväe peastaabi ülemana. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.
Lisaks teenistusele erinevatel juhtivatel ametikohtadel on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.
Stoicescu: sobivaid kandidaate on mitu
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) tähendas, et kindral Martin Heremi otsus kaitseväe juhataja ametikohalt tagasi astuda on inimlikult mõistetav.
«Ta on teinud väga hästi seda rasket ja vastutusrikast tööd, üle viie aasta. Juulist alates asub kaitseväge juhtima uus ülem. Sobivaid kandidaate on mitu. Kaitsevägi ei jää hetkekski kompetentse ja tugeva juhita,» sedastas ta.
Stoicescu sõnul oli tal kindral Heremiga väga hea isiklik kontakt ja ametialane koostöö. «Ma loodan, et ta on riigikaitses aktiivne peale ametist lahkumist. Soovin talle kõike head,» lisas ta.