Erinevate uuringute põhjal võib väita, et illegalsete uimastite tarvitamine vabal ajal, ööelus, festivalidel, lõbutsemiseks ja lõõgastumiseks moodustab olulise osa kogu uimastitarvitamisest. Siiski on Eestis ebaregulaarne ja ööelus toimuv meelelahutuslik uimastitarvitamine seni jäänud pigem tähelepanuta.
Ööhaldjad aitavad muuta ööelu turvalisemaks
Kuidas pakkuda inimestele tuge ka meelelahutuslikus keskkonnas, et hoida inimeste tervist ja elusid? Sellele küsimusele hakkasid 2022. aastal lahendust otsima Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet ning klubi HALL. Avaliku sektori innovatsiooniprogrammi käigus töötati välja uudse lähenemisega turvalisema ööelu projekt eesmärgiga vähendada uimastite ja alkoholi tarvitamisega kaasnevaid kahjusid. „Esmalt suhtlesime erinevate ööeluga seotud inimestega klubiomanikest külastajateni, et kaardistada Eesti ööelus toimuvat ja võimalikke probleemkohti uimastite tarvitamise ja turvalisusega,“ selgitas projekti juht ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja. Nende arutelude tulemusena tekkiski idee turvalisema ööelu vabatahtlikest ehk ööhaldjatest kui uuest rollist ööelus, kes aitaksid pidutsejatel ja nende lähedastel teha valikuid, mis toetavad turvalisust ja tervist.
Esimesed ööhaldjad läbisid turvalisema ööelu koolituse juba sama aasta teises pooles. Nad sai teadmised erinevate uimastite, sh alkoholi mõjude kohta, esmaabi ja vaimse tervise esmaabi andmise oskused ning teadmised nõustamise alustest ehk kuidas inimestega kontakti luua, eriti kui nad on uimasteid tarvitanud. Läbi käidi ka ööelu väärtuste ja eetika teema ja turvalisem käitumine. Aasta lõpus saadeti ööhaldjad algatusega liitunud Sveta Baari ja klubisse HALL, et pidutsejatega suhelda, jagada neile infot ja tarvikuid ning sekkuda võimalikesse probleemsetesse olukordadesse. Möödunud suvel võis ööhaldjad märgata eri muusikafestivalidel, näiteks I Land Sound, KÕU, Solstitium ning jätkus ka töö klubis HALL ja Telliskivi piirkonnas Tallinnas. „Meie senised kogemused ja tagasiside näitavad, et tegeleme uue ja olulise teemaga, mis vajab kõikide osapoolte poolt alles harjumist ja katsetamist. Ööelu on väga ettearvamatuja iga meelelahutusasutus, üritus või festival on erinev. See nõuab meilt suurt paindlikkust ja ka pidevat koolitusprogrammi arendamist,“ rääkis Oja.
„Meie eesmärgiks ei ole kaine ööelu, vaid suurem teadlikkus, kuidas pidutsemise käigus enda tervist hoida ja teisi inimesi austada. Me soovime, et ööelus osalevad inimesed jõuaksid tervelt ja turvaliselt koju,“ lausus Oja, kelle sõnul on paljud ööelus esinevatest probleemidest tegelikult ennetatavad, mitte selle „loomulik“ osa.
Päris samasugust sekkumist teadaolevalt mujal maailmas tehtud ei ole, kuna iga riik läheneb ööelus toimuvale erinevalt ja vastavalt oma keskkonna kontekstile. „On julgustav näha, et näiteks Portugalis, Suurbritannias, Hollandis on sarnased algatused juba paarkümmend aastat toiminud ja nende järele on nõudlus – järelikult tehakse õiget asja,“ tõdeb projektijuht.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Oja, et sel aastal soovitakse oma tegevusega jõuda rohkemate festivalide ja meelelahutusasutusteni ka väljaspool Tallinna. „Tegevuse laiendamiseks tuleb meil kindlasti leida juurde koostööpartnereid ja kasvatada ka ööhaldjate hulka,“ sõnas Oja. Pikemas perspektiivis võiks ööhaldjate kaasamine muutuda sama normaalseks kui turvameeskonna olemasolu ja meditsiinilise abi pakkumine.
Juba kolmandat aastat annab ERGO välja aasta ennetusteo auhinda, et tunnustada inimesi ja organisatsioone, kelle tänane tegevus aitab hoida ära homseid muresid ja õnnetusi. Aasta ennetustegu selgub rahvahääletuse käigus. Tutvu kõikide kandidaatidega ja anna hääl oma lemmikule siin!